Tänavu septembris toimus Luminori tellimusel kolmes Balti riigis 20–30-aastaste seas oma kodu ostmise teemaline uuring, mida reedel toimunud veebiseminaril erinevate valdkondade asjatundjad analüüsisid.
Kinnisvarafirma Liven müügijuhi Christel Blaubrüki sõnul on kinnisvaraturg praegu väga aktiivne ja ka noorte ostjate julgus on kõrge. Ta tõi näite, et Liveni ühe valmiva kinnisvaraprojekti 44 korterist 24 ostjad on n-ö Y-põlvkonna esindajad, kellest 15 on sündinud 90ndatel ning nooremad ostjad on sündinud lausa 1997. aastal. Blaubrüki sõnul on kasvanud ka noorte julgus osta suurem kodu. „Näiteks üksi elavad noored ostavad pigem kahetoalise korteri, kuigi varem oli eelistatum ühetoaline. Paar, kellel veel lapsi pole, ostavad pigem kolmetoalise,“ kirjeldas Blaubrük.
Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik soovitas kodulaenu mõtet veeretades kindlasti pidada nõu spetsialistiga ja mitte jääda kinni netist leitud laenukalkulaatori tulemustesse, sest detaile, millega arvestada, on kodulaenu võtmise puhul palju. „Positiivne on, et kuigi noored on laenu- ja kinnisvaraturul aktiivsed, ei langeta nad otsuseid kergekäeliselt ja üle jala,“ lisas ta. Nii Blaubrüki kui Raadiku sõnul suhtuvad noored laenuvõtmisse väga vastutustundlikult, teevad põhjaliku eeltöö, analüüsivad oma võimalusi ja küsivad palju küsimusi.
Veebiseminari modereerinud Linnateatri näitleja Mikk Jürjens kirjeldas, kuidas ühed tema tuttavad abiellusid, said lapsed ja alles siis, kui tekkis vajadus maja ehitamiseks laenu võtta, saabus esimene tõsisem hetk, mil koos maha istuda ja arutada, kas ollakse ikka tõesti elu lõpuni koos.
Rakendusantropoloog Elis Kaljuvee ütles, et kodu ostmine ongi mingis mõttes siduvam kui abielu. „See tähendab ikkagi ette mõtlemist, kus me oleme viie aasta pärast ja pika plaani tegemist. Oluline on, et pank ja kinnisvaraarendaja oleksid selles olukorras inimese jaoks, mitte vastupidi,“ selgitas ta.
Kaljuvee märkis, et kodu ostmisel ei osta noor ju mitte niivõrd maja, vaid teostab oma unistust. „Kui muudele laenudele vaatavad noored pigem viltu, siis kodulaenul on teistsugune maine,“ ütles Kaljuvee.
Jürjens kirjeldas, et kui tema esimest korda kodulaenu võttis, siis oli tal tunne, et tema tahab ehitada kodu, kuid äkki on ees mingi tohutu bürokraatlik jada ning ta ei saa aru, kas pank kasutab teda ära või on see ikkagi vastastikku kasulik tehing. Raadik selgitas, et kodulaenutehingust saavad kasu mõlemad osapooled, kuid suurt kasu ostja ise. „Kodulaenu intressid on praegu ju väga madalad ning inimene saab laenu abil oma unistuse ellu viia,“ ütles Raadik. Ta lisas, et kodulaenu võttes tuleb tõepoolest ette bürokraatiat, kuid see on ka kliendi enda huvides, et ta ei võtaks liiga suurt laenu ega teeks tehingut, millega ta pärast hakkama ei saa.
