Eesti Panga andmetel ulatus jaanuaris välja antud kodulaenude maht 101 miljoni euroni. Jaanuarile ajalooliselt omaselt oli see möödunud kuudega võrreldes tagasihoidlikum, kuid viimaste kuude koondvaade näitab, et ka praeguses majanduskonjunktuuris on oma kodu soetamine inimestele oluline ning seda toetab mõnevõrra ka kinnisvara hinnaralli peatumine.
„Oleme viimase kuue kuu keskmisi arvestades mahtudes tagasi kuskil 2021. aasta tasemel, mil kuine kodulaenude käive oli 150 miljoni euro juures,“ kommenteeris Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane. „See on ca viiendiku võrra madalam võrreldes 2022. ja 2023. aasta kinnisvararalli tipukuudega ehk võime öelda, et oleme tagasi normaalsuses.”
Praegune kodulaenude väljastamise maht peegeldab Tanel Rebase sõnul selgelt Eesti inimeste soovi oma kodu järele – olgu siis üüripinnalt isiklikku koju kolides või siis ka vajaduse korral näiteks uut ja suuremat elamist hankides.
„Ka hiljutine Luminori tellimusel läbi viidud Norstati avaliku arvamuse uuring osundas, et uue kodu ost või olemasoleva renoveerimine on vähemalt mõttes päris märkimisväärsel osal inimestest. Küsimusele, millega te oma praeguse eluaseme juures rahul pole, vastas 37 protsenti, et sooviks kas uut kodu või olemasoleva renoveerimist. Peaaegu kolmandik – 31 protsenti – omakorda viitas vajadusele saada ruumikamat eluaset,“ kirjeldas Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.
Viimastel kuudel on kinnisvaraturg Tanel Rebase sõnul selgelt rahunenud ja ehkki hinnad pole küll märkimisväärselt alla tulnud, on nad stabiliseerunud. Seeläbi on ka kinnisvara ostjatele mõnevõrra atraktiivsemaks muutunud.
„Ehkki stabiliseerunud, on kinnisvara hinnatasemed, eriti just Tallinnas, siiski väga kõrgel tasemel. Näiteks keskmise palga juures saab osta suhteliselt väikese korteri. Kuid sellegipoolest eelistab Eesti inimene võimalusel endale kuuluvas kodus elamist ja nõustub pigem vähemaga, et näiteks tulevikus see suurema vastu välja vahetada,“ lisas Rebane.
