Kõrgete kinnisvarahindade tõttu kaaluvad inimesed üha enam maja ostmise asemel selle ehitamist. Populaarsed lahendused on moodul- ja elementmajad ning huvi nende vastu on Eestis aastatega kasvanud. Luminor Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane selgitab, millega tuleb moodul- ja elementmajade puhul arvestada ning millised on finantseerimisvõimalused.
„Eestlased on traditsiooniliselt olnud oma maja usku. Eks selle tõestuseks on ju ka suuremate linnade ümber toimuv valglinnastumine – suur osa inimesi ihkab võimaluse olemasolul kolida linnasaginast pisut eemale, rahulikumasse piirkonda,“ ütles Rebane.
Turuolukord püsib praegu stabiilne ning hinnad on jätkuvalt kõrged, mistõttu on eestlaste huvi suurenenud pigem maja ehitamise kui ostmise vastu. „Euribor on küll viimasel ajal hoogsamalt langenud, kuid see on jätkuvalt tasemel mis mõjutab potentsiaalseid kinnisvaraostjaid ja ehitajaid. Kuna ka korterid on võrdlemisi kallid, mõtisklevad paljud oma maalapi peale ise maja ehitamisest. Maja nullist üles ehitamise asemel nähakse potentsiaali element- ja moodulmajades, mida tellitakse järjest rohkem just aastaringseks koduks.“
Aastatega on kokkupandavate majade hinna ja kvaliteedi suhe märgatavalt tõusnud ning tehaselisel ehitamisel on ka mitmeid eeliseid. Näiteks on insener-tehniliste keerukuste lahendamine palju kergem, sest kõik väiksemadki detailid on enne ehitamist juba arhitekti poolt läbi mõeldud. Kuigi kinnisvaraturul hetkel suurt buumi ei ole, on moodul- ja elementmajade tellimine jätkuvalt levinud.
Kuna nende kahe majatüübi valmimisprotsess on veidi erinev, sõltub sellest ka viis, kuidas sellise kinnisvara soetamist finantseeritakse. „Moodulmaja saab tehases umbes 90% ulatuses valmis ehk see tuuakse väljavalitud krundile peaaegu tervikuna kohale. Elementmaja seevastu pannakse kokku krundil kohapeal ja ehitusperioodi jooksul paigaldatakse majale kõigepealt vundament, siis seinad, katus ja nii edasi,“ selgitas Rebane erinevust.
Erinevatest ehitusprotsessidest lähtuvalt on ka nende kinnisvaratüüpide finantseerimine erinev. Kuna moodulmaja puhul on tegemist peaaegu valmis kinnisvaraobjektiga, sarnaneb protsess tavalisele kodulaenu taotlemisele, kus pank võtab kinnisvara tagatiseks ja maksab summa välja siis, kui hoone on valmis. Elementmaja puhul ehitatakse maja valmis etappide kaupa ning protsess sarnaneb ehituslaenule. Pank finantseerib kinnisvara selle väärtuse kasvu vastu ehk näiteks väljastatakse esimene summa maalapi, teine musta ja kolmas valge karbi finantseerimiseks.
Laenutingimused võivad Rebase sõnul sõltuda ka hoone eesmärgist. „Pank soovib kindlasti teada, kas tegemist on aastaringse kodu või pigem suvilaga ning vastavalt sellele pannakse paika ka tingimused. Näiteks võib hooajaliseks elamiseks mõeldud maamaja puhul olla vajalik lisatagatise olemasolu või hoopis ideelaenu taotlemine. Kodulaen on ennekõike mõeldud ikkagi igapäevase kodu finantseerimiseks,“ sõnas eraisikutepanganduse juht.
