Luminori värske majandusprognoosi kohaselt jahutavad maailmakaubanduse nõrkus koos toorainehindade langusega Eesti eksporditulusid ja majanduse kindlustunnet. See tähendab tänavu majanduskasvu järk-järgulist pidurdumist 0,4 protsendi lähedale. Olukord viiruse osas muutub kiiresti. Majanduslangus on reaalne, kuid sellele järgneb järgmisel aastal tõus. Riskid jäävad selgelt allapoole seoses koroonaviiruse jätkuva leviku ja kõrge määramatusega.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles majandusprognoosi kommenteerides, et kuigi esimese etapi kaubandusleppe sõlmimine Hiina ja USA vahel on edaspidi pikaajalise positiivse mõjuga, on maailmamajanduse üldine kasvukeskkond koroonaviiruse riski tõttu taaskord järsult halvenemas. „Risk puudutab praegu enim küll Hiinat ja Euroopas ennekõike Itaaliat, kuid globaalsete allhankeahelate ning kindlustunde nõrkuse tõttu kasvavad viiruse levikuga ka üleilmsed mõjud. Lisaks juba reageerinud finantsturgudele, võivad ettevõtete ja majapidamiste olukord ning seega majanduse väljavaated laiemalt viiruse levikuga kiiresti muutuda, nagu nägime paraku Itaalias. Seega on peamiseks kaitseks meditsiiniline viiruse leviku pidurdamine kuniks saabub vaktsiin ja reaalne abi,” nentis Palm.
Koroonaviiruse mõju hoiab Euroopa tööstuse languses, energiasektor kogeb hinnalangust ja ka ehitussektori panus jääb Eestis väljaspool elamuehitust tagasihoidlikuks. See kõik toob kaasa Eesti majanduskasvu pidurdumise 0,4-protsendi lähedale. Riskid on allapoole nihkes. Olukord viiruse leviku osas muutub kiirelt, kuid tulevikus see ka taandub ja mitmetel abimeetmetel on pikaajaline positiivne mõju. Rahapoliitika kõrval on vaja vägagi jõulist fiskaalpoliitika tuge ja seda, et ka erasektor käituks tööturgu toetades vastutustundlikult. Sealjuures on Eesti majandus viimasel kolmel aastal olnud üks euroala kiiremini kasvavaid. Reaalne SKP kasv on olnud keskmiselt 4,9 protsenti ja turuhindades kasv lausa 8,9 protsenti aastas.
Edaspidiseid arenguid hinnates ütles Palm, et välisnõudluse taastumise kõrval võib Eesti majanduse peamiseks elavdajaks alates 2021. aasta lõpust saada paradoksaalselt pensionireform. „Kui pensionireformi seadus tänases redaktsioonis jõustub, suundub osa II sambasse kogutud 5-miljardilisest pensionisäästust sõltuvalt majanduskeskkonnast ja pensionisäästjate eelistustest eelkõige tarbimisse ja vähem investeeringutesse,“ lausus peaökonomist.
Palmi hinnangul kujutab reform endast mitmeski aspektis riskantset majanduseksperimenti, sest pole selge, kui vastutustundlikult käituvad pensionisäästjad kohustuslikust vabatahtlikule pensionikogumisele üleminekul, kuid reformil on ka positiivseid mõjusid. „Näiteks pensionifondide alanenud teenustasud, fondide suurenenud valik, paranenud tootlused ja ka seadusemuudatusega lisanduv ülioluline paindlikkus on tõstnud märkimisväärselt II samba atraktiivsust säästmise valikuna,“ selgitas Palm.
Eestimaalaste eelistatumaiks rahapaigutusobjektideks on aga ülekaalukalt kinnisvara. Kinnisvara on Euroopas kõrges hinnas, ületades keskustes kriisieelset hinnataset vähemalt 20 protsendiga nagu Eestiski. Palmi kinnitusel on kinnisvarainvesteeringud viimasel kümnendil aidanud tõsta Eesti inimeste varade väärtust enam kui ükski teine varaklass. „Samas püsivad eestimaalaste finantsvarad, mis kaitseks võimalike saabuvate vihmaste ilmade eest, liialt tagasihoidlikud,” nentis Palm, lisades, et hajutatud finantsvarade portfellid oleksid heaks tagalaks sarnaste riskide tarbeks nagu näiteks maailmakaubanduse aeglustumine koroonaviiruse mõjul, mis jõuab ka Euroopa tööturule.
Eestile elanikele on tulnud kasuks, et varadest moodustab ülekaalukalt suurima osa ajas väärtust koguv kvaliteetne ja hea asukohaga kinnisvara. Aktiivne kinnisvaraturg toetab elanike valikut, hea pakkumine piirab liigset hinnakasvu ja toob ka riigile maksutulu.
Võrdluses teiste euroala riikidega on Eesti hinnatase suhtena sissetulekusse juba niigi kõrge, mistõttu mõjuks üldisest inflatsioonitempost kiirem maamaksukulude kasv inimeste heaolule negatiivselt ja seda tasuks majanduse konkurentsivõimet arvestades kindlasti vältida.
„Investeeringuid pärssivale maamaksu tõusule tasuks eelistada edaspidi pigem aktiivset kinnisvaraturgu, mille puhul aitaks piisav kinnisvara pakkumine hoida hinnakasvu ohjes. Siis on ka noortel peredel ühtlasi paremad võimalused ja motivatsioon säästa kinnisvara vahendusel ning seeläbi kodumaal stabiilsemalt kanda kinnitada. Konkureerime teiste riikidega tööjõu ja välisinvesteeringute pärast ning soodne maksukeskkond on seega kaalukas argument valiku tegemisel,“ nentis Palm.
