Eestlaste huvi linna lähedal asuvate majade ehitamise vastu on läbi aegade populaarne olnud. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane toob välja olulisemad põhitõed, mida tuleks kodulaenuga maja ehitades silmas pidada.
„Koroonapandeemia muutis inimeste töötamise võimalused paindlikumaks ning varasemast rohkem on neid, kes saavad tööd teha kodust. See on populaarsemaks muutnud ka töökohast kaugemale kolimise ja enda jaoks atraktiivses piirkonnas oma maja ehitamise,“ ütles Rebane.
„Maja ehitamine on pikk ja nüansirohke protsess. Kui maalappi pole, siis tuleb valida kahe variandi vahel: kas krunt ostetakse olemasoleva raha eest või võetakse appi ka näiteks kodulaen. Viimasel juhul tuleb arvestada, et kliendil peab olema krundi väärtusega proportsioonis omafinantseering või ehitamise ajaks lisatagatis,“ märkis ta.
Rebane nentis, et ehitusloa saamine on maja ehitamise puhul kõige määramatum etapp ja ka peamine põhjus, miks majaehitus pahatihti plaanitust kauem aega võtab. Koduehitajatel, kel veel ehitusluba pole, tasub valmis olla, et taotlemise protsess võib aega võtta paar kuud kuni teatud juhtudel isegi paar aastat.
Ta selgitas, et kui krunt ostetakse pangalaenuga, rakendub hoone kasutusloale panga poolt seatud tähtaeg – see tähendab, et maja ehitamiseks ja kasutusloa esitamiseks on aega reeglina kuni 24 kuud. Samas ei pruugi ehitusloata majaehitajal 24 kuust kõikide vajalike etappide jaoks piisata. Rebane märkis, et seetõttu ostavad paljud inimesed krundi kas näiteks ideelaenu või omafinantseeringu eest, kuna sellisel juhul võib ehitusega kauem oodata.
„Kasutusloa esitamise aega saab küll ka pikendada, kuid selleks peab olema mõjuv põhjus. Näiteks, kui koroonapandeemia ajal lükkusid uusarenduste valmimise tähtajad edasi, tuli pank klientidele vastu ja pikendas kasutusloa tähtaega. Küll aga pole see põhjendatud juhul, kui ehitus viibib näiteks seetõttu, et omanik ise ehitab ning vajalikud tööd on jäänud ajapuudusest venima,“ nentis Rebane.
Pank hakkab ehitamise protsessis väljastama laenu etappide kaupa, mis tähendab, et iga etapi valmides tuleb tellida ka uus hindamisakt – selle põhjal saab pank protsessist ülevaate. Samuti peab ehitatava kinnisvara väärtus iga etapiga suurenema. Rebane nentis, et tavaliselt ei suurene kinnisvara väärtus kuigi palju ehituse algfaasis, kuna esialgsed tööd – sealhulgas vundamendi valamine – otseselt selle hinda ei tõsta. Küll aga hakkab väärtus hüppeliselt tõusma, kui valmis saab majakarp.
Ta pani südamele, et tihtilugu läheb maja ehitus läheb prognoositust kallimaks, mistõttu tasub kindlasti eelarvesse planeerida vähemalt 10% lisaks. Sealjuures ei tohi ära unustada aiale või maja sisustamiseks vajalikke kulutusi.
„Hoolikalt tuleb läbi mõelda ka kõik, mis puudutab hoone arhitektuuri ja dokumentatsiooni. Tegu on üldjuhul keeruka ja detailse protsessiga, seetõttu oleks mõistlik kaasata arhitekt, kes on oma ala spetsialist – see lisab kindlustunnet ka pangale, kes tehingut finantseerib. Soovitan kindlasti pöörduda professionaalide poole ja pidada vajadusel nõu ka laenuhalduriga,“ lisas Rebane.
