Eesti inimeste jaoks on maale kolimise juures väga tähtis stabiilse internetiühenduse olemasolu. Internet edestab oma olulisuselt veidi ka näiteks kanalisatsiooni ja küttesüsteemi, selgub Luminori tellitud uuringust.
Aasta alguses valminud uuringu kohaselt peab stabiilset internetiühendust oluliseks 62% ning kütte ja kanalisatsiooni olemasolu 61% vastanutest. Korras teed on tähtsad 60%-le vastanutest ja poodide olemasolu elukoha läheduses 53%-le vastanutest.
„Meie andmetel huvitub üha rohkem inimesi linnast väljaspool asuva kinnisvara soetamisest, mida saab selgitada igatsusega loodusläheduse ja rohelisema keskkonna ning suurema kodu järele. Teisalt, nagu ka uuringust näeme, on selle kasuks otsustamisel olulised ka muud tingimused, nagu stabiilne internet ja korras taristu,“ rääkis Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Rebase sõnul on stabiilse koduse internetiühenduse väärtustamise taga asjaolu, et inimesed soovivad aina enam kasutada võimalust teha kaugtööd. „Arvestades huvi maapiirkondades asuva kinnisvara vastu, praegust kinnisvarapuudust ja Tallinna kerkivaid kinnisvarahindu, laiendas Luminor eelmise aasta lõpus maakodu ostmiseks laenu saamise võimalusi,“ ütles Rebane.
Maale kolimise peamiste takistustena näevad eestlased kaugust töökohast (34%), madalat sissetulekut või raskusi töö leidmisega (31%), ühistranspordi puudumist või liigset sõltuvust sellest (25%) ja arstiabi vähest kättesaadavust lähikonnas (21%).
Lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus läbiviidud uuring näitas, et 62% Baltimaade linnaelanikest vajab suurematest linnadest väljapoole kolimise otsuse tegemiseks kõikide vajalike mugavuste olemasolu. See vajadus tuli eriti tugevalt välja just 18–27 vanuserühma puhul, kes kipuvad ka teistest rohkem väärtustama maapiirkondades elamiseks vajalike teguritena stabiilse internetiühenduse olemasolu ning poodide ja majapidamisteenuste lähedust. Samal ajal on kodu ostmine kodulinna kõige tähtsam Leedu elanike jaoks (18%); Lätis ja Eestis pidas seda tegurit oluliseks vaid iga kümnes suurema linna elanik.
Samal ajal märkis iga neljas lätlane maapiirkondadesse kolimise olulise takistusena ära kohaliku arstiabi kättesaamatuse. Eestis vastas nii iga viies vastaja ja Leedus 16% uuringus osalejatest. Samamoodi takistab Baltimaade elanikke suurematest linnadest väljaspool elamise kasuks otsustamisel ühistranspordi kättesaamatus või selle graafikutest sõltumine: selle vastuse märkis ära iga viies Läti ja Leedu elanik ning iga neljas Eesti elanik.
Uuring, milles osales rohkem kui 700 Balti riikide suuremate linnade elanikku vanuses 18–74, tehti 2022. aasta jaanuaris koostöös uuringufirma Norstat Läti esindusega.
