Koduostja üheks oluliseks otsustuskohaks on valik, millises seisukorras elamine ostetakse. Kuigi renoveerimist vajav kodu võib paista esmapilgul soodsam, siis selles, kas renoveerimisele kuluv raha-, aeg- ja energia kokkuvõttes ära tasub, aitab selgusele jõuda Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
„Renoveerimist vajav kinnisvara on enamasti müügis madalama hinnaga, mis muudab selle ostjale taskukohasemaks ja atraktiivsemaks – renoveerimata korter on üldjuhul umbes 20–30% odavam kui renoveeritud. Õige otsuse tegemiseks on siiski oluline arvestada kinnisvara kogumaksumust, sealhulgas kõike seda aega ja raha, mis kulub vajalike remondi- ja parandustööde tegemiseks,“ ütles Rebane. „Kindlasti tasub eelnevalt läbi kalkuleerida ka erinevad finantseerimisvõimalused ehk kas sul läheb ostuks ja renoveerimiseks tarvis kodulaenu, remondilaenu või tuleb kombineerida mõlemat.“
Ta märkis, et kinnisvara valides saab klient küll visuaalselt hinnata selle tehnilist seisukorda, kuid seda, kui tõsiseid remonditöid on vaja teha ja kui palju täpselt nende tööde kogumaksumuseks kujuneb, on ilma eksperdi abita keeruline hinnata. Rebane nentis, et iga elamispinna maksumusele tuleb individuaalselt läheneda, kuid üldjuhul on kõige taskukohasem osta kodu, mis vajab peamiselt kosmeetilisi parandusi või on pea täiesti ideaalkorras.
„Kui kavas on kosmeetiline restaureerimine, siis selle keskmine maksumus on umbes 180 eurot ruutmeetri kohta. Kui plaanitakse täielikku renoveerimist, näiteks seinte ja lagede remonti, torustike, akende ja uste väljavahetamist ning ruumilahenduse muutmist, ulatub hind ligi 600 euroni ruutmeetri kohta, mis teeb 50-ruutmeetrise korteri puhul remondi kogumaksumuseks umbes 30 000 eurot,“ märkis Rebane. Ta lisas, et Balti riikidega võrreldes Eestis on remondi tegemine ligi 20% kulukam kui näiteks Lätis ja Leedus.
Rebane selgitas, et remondi kogusummat mõjutavad ka valitud materjalid ja kinnisvara ehituskvaliteet – mida kehvemas seisukorras on elamispind, seda kallim on parandamine-korrastamine. Eelarvet koostades ei tohiks unustada ka ettenägematuid kulusid, sest need on renoveerimistööde puhul üsna tavalised ja tuleks üldises kulude võrdluses arvesse võtta. „Arvestada tuleb kindlasti ka ajakulu, mis kulub ehitusmaterjalide hankimisele, materjalide valimisele, renoveerija leidmisele ja korteri plaani muutes vajalike kinnituste saamisele,“ toonitas ta.
Lisandub veel ka nn X-faktor ehk tööjõuga seonduv, mis omakorda määrab renoveerimise kvaliteedi. „Oluline on endalt küsida, kas koduehitajal on aega ja oskuseid, et remonti ise teha. Samuti tuleb hinnata korteri üldist seisukorda – mida kehvem see on, seda mahukam on töö ja võtab ühtlasi kauem aega. Lisaks kipuvad renoveerimistööd „venima“, nii et täpset ajakava on peaaegu võimatu ennustada,“ ütles Rebane.
