Luminori sügisese majandusprognoosi kohaselt võib maailmamajandus taastuda kardetust rutem, kui talv tuleb soe ning energia- ja toorainehinnad langevad kiiremini kui oodatud.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on maailmamajanduse lähiaja arenguid hinnates lähtestsenaariumiks maailmamajanduse kasvu aeglustumine. „Euroala SKP kasvu numbrid muutuvad negatiivseks. Koroonaviiruse mõjust taastumine lükkub edasi ja valitsused on survestatud majandust mitmesuguste meetmete kaudu toetama,“ kirjeldas Uusküla.
Tema hinnangul pole olukorras, kus inflatsioon muutub üha tõsisemaks probleemiks, Euroopa keskpangal muud võimalust kui tõsta oma laenude ja hoiduste intressimäärasid. „Kuna Euroopa nõudlus väheneb, on nõudlus ka Balti riikide ekspordi järele väike ja kerkivad intressimäärad avaldavad survet juba niigi keerulisemas olukorras olevate riikide majandustele,“ nentis peaökonomist.
Peaökonomisti sõnul on tööturu olukord eelmiste majanduslangustega võrreldes esialgu suhteliselt hea, kuna reaalpalgad ei jõua inflatsiooniga sammu pidada ja majandussurutise kulud jagunevad ühtlasemalt. „Kuna eluaseme, toidu ja laenumaksetega seotud kulutused on suured, jääb lisategevuseks vähe ruumi, mistõttu hakkab olulisuselt teisejärguliste teenuste nõudlus vähenema, mis põhjustab järk-järgult suuremat tööpuudust,“ lisas ta.
Uusküla sõnul tekib peamise riskistsenaariumi kohaselt maailmas majanduslangus, mis vähendab järsult Hiina, arenevate turgude ja USA ning sellest tulenevalt ka euroala SKP-d. Isegi kui palganumbrid kasvavad, langevad reaalpalgad järsult, mis omakorda vähendab tarbijanõudlust. „Kui hinnatõus püsib ja intressimäärad jätkavad kasvamist, jäävad ka tarbijad töötasu ning säästude seisukohast vaesemaks. Selleks, et suurendada sääste varasemale tasemele, väheneb tarbimine veelgi ja see põhjustab tööpuuduse kasvu,“ selgitas Uusküla.
Lisaks tähendab vähenenud tarbimine seda, et investeerimisplaanid lükatakse edasi. Samuti võivad koroonaviirusest tingitud piirangud ka edaspidi tarneprobleeme tekitada, takistades toorainehindade languse ülekandumist tarbijatele. Kui nõudlus tooraine järele väheneb ja sissetulekud suurenevad, leiab majandus tee edasi ja kasv taastub.
Samas võib Uusküla sõnul realiseeruda ka positiivsem stsenaarium. Toorainehindade langus võib oodatust kiiremini klientideni jõuda ning energiahinnad võivad langeda, kui talv on soe, Euroopa on loonud piisava veeldatud maagaasi importimise võimekuse ja kui praegused varud on piisavad. „See kõik lõpetab intressimäärade kerkimise ja rahastamistingimuste leevenedes hakkab aktsiaturgude väärtus suurenema ning idufirmadel on lihtsam uusi investeeringuid rahastada,“ ütles peaökonomist.
Uusküla hinnangul võivad kasvuväljavaateid muuta ka positiivsed tehnoloogiauudised, näiteks läbimurre akude või päikeseenergia tootmise vallas.
