Euroopa ettevõtjate ja eraisikute tulevikuootused on esmakordselt pärast koroonaviirusest tingitud kriisi pöördunud kasvule. Palmi hinnangul väljume koroonaviiruse põhjustatud majanduslanguse sügavaimast faasist suveperioodil.
Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on aktsia-, võlakirja- ja valuutaturud investoritele toonud juba ennatliku tervituse. „Turud on täna Euroopa suhtes märksa positiivsemalt meelestatud kui veel kuu tagasi. Samas peab mõistma, et koroonakriis ei saa läbi üleöö ja osad selle mõjud tööturule ning erinevatele sektoritele kestavad veel ka järgmistel aastatel. Euroopa majanduse kriisieelsed mahud taastuvad kõige varem järgmise aasta lõpus, kuid tõenäoliselt pigem 2022. aasta kevadel. Eesti väljavaade on tugevate kaubanduspartnerite toel hea, aga seda eeldusel, et viirus püsib Euroopas ka edaspidi kontrolli all,“ lisas ta.
Peaökonomisti sõnul on Euroopa triljonites eurodes mõõdetavad abipaketid ja sealhulgas Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud 750 miljardi mahuga taastumisfond toetanud positiivselt majanduse kindlustunnet ja mis samuti oluline, aidanud alandada märkimisväärselt ka Euroopa lõunariikide laenuhinda.
„Euroopa Liidu majanduse tervise jaoks on ülioluline, et kõikidel liikmesriikidel oleks tee taastumiseks avatud ning selleks peavad majanduse rahastamise tingimused püsima soodsad ka kõrgema võlakoormusega riikides,“ rõhutas Palm. „Mäletame ju väga hästi kui pikaks ajaks suutsid Kreeka võlaprobleemid haarata praktiliselt kogu Euroopa majanduse oma kammitsaisse, hoides tagasi investeeringuid uude kasvu. Abimeetmete toel on Itaalia 10-aastase tähtajaga võlakirjade tootlus näiteks märtsi kolmelt protsendilt kahanenud tänaseks poole võrra,“ ütles ta.
Laenuraha tuleks jooksvate kulutuste kõrval investeerida ka arendustegevusse
Palm hinnangul kujunevad pikaajalise heaolu seisukohalt oluliseks riikide edasised otsused, kuhu laenuraha investeerida. „Laenu peavad tagasi maksma järgmised põlvkonnad ning seega on õigustatud seada investeerimise prioriteedid vastavalt nende ootustele. Valikus võiks olla Euroopa kodanike heaolu laiemalt ehk kindlasti rohepööre, digitaliseerimine, innovatsioon ja haridus ning keskkonnahoid,“ rääkis Luminori peaökonomist.
Palmi sõnul võimaldavad investeeringud rohepöördesse ja ringmajandusse tuua endaga kaasa täiesti käegakatsutavaid tulemusi. „Näiteks tekib riikidel võimalus parandada oluliselt linnaõhu kvaliteeti, minnes üle fossiilsetelt kütustelt elektri-, vesiniku- ja surugaasi transpordile. Lisaks võiks investeerida uutesse tehnoloogiatesse nagu 5G teenused, mis pakuvad inimestele veelgi kiiremat internetti ja on aluseks uute asjade ning teenuste arendamiseks,“ täpsustas ta.
Samuti on Palmi hinnangul hea võimalus investeerida keskkonda säästvatesse materjalidesse ning energiakokkuhoiu ja suurendamisesse. „Peame olema järgmisel dekaadil valmis transpordi elektrifitseerimiseks ning energiaallikate ja salvestamise võimaluste mitmekesistamiseks,“ tõi peaökonomist näiteks ja lisas, et Euroopa ei tohi uutesse tehnoloogiasse investeerimisel maha jääda Aasiast.
Palmi sõnul peaks Eesti eesmärk olema majanduse lisandväärtuse suurendamine, sihtides euroala keskmist elatustaset. „Seda saab saavutada teadus- ning arendustegevusega seotud investeeringute ning kõrgemapalgaliste töökohtade loomisega eksportivates harudes. Näiteks kavandab Taiwan järgmisel seitsmel aastal investeerida 1,3 miljardit dollarit aastas, et kaasrahastada erasektori investeeringuid mikroprotsessorite ja muude tulevikutehnoloogiate arendamiseks,“ lisas ta.
Eesti võimalus on 5G
Tõnu Palm selgitas, et tulevikku silmas pidades on Eesti üheks võimaluseks 5G taristu ja sellel baseeruvate teenuste ja toodete arendamine. „Eestil on e-riigi lahenduste näol väike eelis turvaliseks andmevahetuseks ning seda tuleb kasutada. Sidudes see erasektori innovatiivsete teenustega võime end leida näiteks tuleviku nutikate linnade arhitektidena. Tehnoloogilisest oskusteabest võib saada üks oluline Eesti ekspordiartikkel ning ühtlasi ka magnet, et meil oleks võimalikult palju andekaid välistudengeid ja koostööd rahvusvaheliste teadus- ning arenduskeskustega. Eesti on väike, kuid jällegi on see kohati ka eelis – meil on hea võimalus selliseid asju katsetada,“ rõhutas peaökonomist.
Kui Euroopa puhul oli märts koroonakriisi lätteks ja aprill kriisi epitsentriks, siis maikuu kujunes juba uue taastumise alguseks. „Nüüd olekski vaja teada, mida riik laenatud raha toel teha kavatseb. Kuigi ühest küljest on koroonaviirusest tingitud suured ja kiired muutused loonud palju uusi võimalusi, siis ära ei tohi unustada ka inimlikku poolt ning toetama peab ka nõrgemaid ühiskonna gruppe. Kriisist edukas taastumine eeldab reserve, et aidata töö kaotanud inimesi ümber- ja täiendõppel, tervishoiuteenuste ja muu sotsiaalabi osas. Noorte hea haridus on edu pant,“ ütles Palm ja lisas, et see teeb kiirest taastumisest ühtlasi ka sammu väärika põhjamaise ühiskonna suunas.
