Oktoobris tehti Tallinna korterite järelturul 730 korteri ostu-müügitehingut, mis tähendab viimase 2,5 aasta tehingurohkeimat kuud. See näitaja on sarnases suurusjärgus 2021. aasta igakuiste numbritega ehk ajaga, mil kinnisvaraturg veel väga aktiivne oli. Kas tegu oli pelgalt erandliku kuuga või on õitseng Eesti kinnisvaraturule naasmas, selgitab Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Oktoobris müüdi Tallinna korterite järelmüügiturul 730 korterit, mida on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aasta oktoobris. Pealinna korterite järelmüügiturul oli eelmine kuu viimase 2,5 aasta tehinguterohkeim. Arvestades Tallinna korterite koguturgu, oli oktoobris tehtud tehingute arv suurim alates 2023. aasta maist. Üle-eestiliselt toimus 2007 korteritehingut, mida on ligi 11% rohkem kui mullu samal perioodil.
Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane nentis, et kinnisvaraturu aktiivsust soodustavad mitmed tegurid. „Tõenäoliselt on Eesti majandus praeguseks põhja ära katsunud ja tulevikuväljavaade on paranemas. Euroopa Keskpank on intressimäärasid langetanud, mistõttu on ka euribor langenud. Lisaks mainitule ületab käimasoleva aasta palgakasv hinnakasvu, kuid sealjuures ei ole kinnisvarahinnad suurenenud – vastupidi – mõnes segmendis isegi vähenenud,“ kirjeldas ta.
Rebase sõnul on soodsamaks muutunud ostukeskkond turule tagasi toonud inimesed, kes ebakindla majandusolukorra tõttu korteri ostuotsust seni edasi lükanud on. Kui hiljuti võis kodulaenu kuumakse intressitõusu tõttu tõusta näiteks 400 eurolt 600 euroni, siis nüüd langeks sama laenu kuumakse umbes 500 euro juurde kuus.
Tallinna näitel on ostuhuvilised aktiviseerumas kõige kättesaadavamates piirkondades. „Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe müüginumbrid on kasvamas ning varasemate näidete põhjal kanduvad muutused mägede statistikas peagi üle ka muule kinnisvarale,” märkis ekspert.
Kui oktoobris olid Tallinna kinnisvara järelturu müüginumbrid võrdväärsed 2021. aastaga, mil turg õitses, siis uusarenduste korterite müük oli endiselt madalal – oktoobris tehti pealinnas vaid 106 tehingut uute korteritega. Rebane märkis, et uusarenduste õitseng tähendaks vähemalt poole suuremaid müüginumbreid.
„Kui uusarenduste turul „pidu“ veel käis, osalesid sellel ka paljud Eestisse kolinud kõrgepalgalised välistöötajad. Samuti suured välismaised üürikinnisvara fondid, kes on täna turult suuresti lahkunud. Ühtlasi ei lähe ka start-up sektoril enam nii hästi. Seega ei jätku praegu piisavalt palju jõukaid inimesi, kes oleks uuest kinnisvarast huvitatud,“ ütles Rebane.
„Olenemata uusarenduste väikestest müüginumbritest napib kinnisvaraturul tervikuna hinnalanguse põhjuseid. Kui 2021. aasta oli korteritehingute arvu vaatest Tallinna kinnisvaraturul selgelt väga hea ja 2023. aasta halb aasta, siis usun, et järgmisel aastal taastub turg ning jõuame 2022. aasta tasemele, mida võib pidada keskmiseks aastaks,“ nentis ta.
Tänavu kümne kuuga on Tallinnas tehtud 6097 korterite ostu-müügi tehingut. Eelmisel aastal oli pealinnas tehinguid kokku 7467, tunamullu tehti korteritehinguid 8717 ja 2021. aastal 9786.
