Eesti majandus pöördus eelmise aasta lõpus pärast pikka kiratsemist viimaks kasvule ja tuleviku suhtes on nii ettevõtted kui ka eraisikud pigem positiivselt meelestatud. Sellegipoolest on Luminori hinnangul tänavuseks majanduskasvuks oodata tagasihoidlikku 1%, samas hinnatõus kujuneb tulenevalt maksutõusudest jätkuvalt kiireks, jäädes 5% juurde.
„Kahe aasta pikkuseks kujunenud majanduslangus kestis kuni mullu esimese kvartalini, misjärel hakkas Eesti SKT kvartalivõrdluses kasvama. Teise ja kolmanda kvartali 0,2%-ne kasv oli algselt prognoositust kõrgem ja kasv kiirenes neljandas kvartalis suisa 0,7%-ni, olles paljuski seotud automaksu eel toimunud uute sõiduautode ostmisega,“ lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. „Aasta kokkuvõttes langes Eesti majandus siiski 0,2%, sealjuures ühe elaniku kohta kahanes SKT 0,9%.“
„Käesoleval aastal on Eestis oodata 1% majanduskasvu, mis keerulistel aegadel võiks üldjuhul meie jaoks loomulik olla. Arvestades aga, et 2022. aasta tiputasemelt on Eesti SKT kukkunud 5,4% ja ühe elaniku kohta koguni 8,3%, siis võrreldes võimetekohase 2–3%-se aastakasvuga on meie rikkus ühe elaniku kohta selle ajaga võrreldes 14–17% väiksem. See on ühe inimese kohta kuni 5000 eurot vähem, kui potentsiaalselt võinuks olla,“ rääkis Lenno Uusküla.
Luminori peaökonomisti sõnul on Euroopa ebakindla majandusseisu ja nüüdseks ka ebastabiilseks osutunud USA majanduspoliitika tulemusel globaalsed majanduslikud riskid kasvanud. Sellegipoolest võib eeldada teatud pööret ja kasvu toovate tuulte kohalejõudmist järgmisel, 2026. aastal.
„Praegune prognoos näeb järgmiseks aastaks varasemaga võrreldes suuremat ehk 2% kasvu. Seda üheltpoolt tänu eelarvereeglite lõdvendamisele Euroopa Liidus ja Eesti valitsuse valmisolekule seda võimalust kasutada. Lisaks on uus valitsus eelduslikult loobumas osadest planeeritud maksutõusudest ning ka meie peamiste partnerite Soome ja Rootsi majandused on pigem kasvamas,“ märkis Uusküla.
Hinnatõus on palgakasvu ära söönud
Kaupade ja teenuste hinnad on Eestis viimasel viiel aastal märkimisväärselt kasvanud, sh on kallinemine jätkunud ka pärast suurt hinnahüpet aastatel 2021–2022. Kui võrrelda Eesti hindu 2024. aasta detsembris viie aasta taguse ajaga, ehk ajaga vahetult enne koroonapandeemiat, on hinnad kallinenud suisa 41,6%.
„Tarbija vaatest tähendab see, et kui ostukorv maksis 2019. aasta lõpus 100 eurot, siis möödunud aasta detsembris tuli selle eest välja käia 41,6 eurot rohkem,“ rääkis Lenno Uusküla. „Ka 2025. aasta on alanud kahe suure hinnatõusukuuga. Tõsi, jaanuari kallinemise taga oli peamiselt automaksu lisandumine hinnaindeksisse, kuid otseselt see väga paljude rahakotti pole veel mõjutanud. Küll aga kallinesid veebruaris eluasemekulud ja kasvasid vaba ajaga seotud väljaminekud, mõningal määral tõusid ka toiduainete hinnad.“
Kuna aasta keskel on ees nii aktsiisitõusud kui ka käibemaksu tõus 22%-lt 24%-le, siis kergitavad needki automaatselt kaupade ja teenuste hindu.
„Ka palgad jätkavad kasvamist ja panustavad omakorda ennekõike teenuste hinnatõusu, mistõttu jäävad hinnad tervikuna ka sel aastal kasvama – prognoositav aastane inflatsioon on tänavu 5%,“ lausus Luminori peaökonomist. „Eelduslikult võiks 2026. aasta veidi leevendust tuua ja hinnatõus alaneda 3%-le, ent seda juhul, kui pääseme uutest regionaalsetest ja globaalsetest halbadest üllatustest.“
Ka kiratseva majanduse oludes on statistika viimastel aastatel peegeldanud pidevat palgakasvu ja 2024. aasta „lõpuspurdi“ ehk 8,1% kasvu toel on nominaalpalga kasv 2019. aasta lõpuga võrreldes olnud 46,9%. See on võrreldav koroonapandeemiale eelneva viie aastaga, mil keskmine palk kasvas 41,2%.
„Küll aga on toimunud oluline nihe ostujõus, seda tulenevalt kiirest hinnatõusust. Kui enne pandeemiat kasvas palga ostujõud viie aastaga 28,4% ja töötajad tundsid ka päriselt palgatõusu, siis pandeemiajärgselt on ostujõud viie aastaga kasvanud vaid 3,6% ning vahepealse kahe aasta jooksul on ostujõud olnud isegi madalam,“ osundas Lenno Uusküla. „Rahakotti on märkimisväärselt mõjutanud ka tõusnud ja tänaseni koroonaeelsest ajast kõrgemal püsiv euribor, mis on inimeste laenumakseid suurendanud.“
Nihe tööturul
Lenno Uusküla sõnul langes möödunud aastasse ka viimaste aastate rekordiline tööpuuduse määr, mis oli 7,8%. Suuresti mõjutas kõrget tööpuuduse määra Ukraina sõjapõgenike lisandumine statistikasse, kuid märgiline oli ka tööjõuturu ja majanduse tervist peegeldav vabade ametikohtade arv. „Vabu ametikohti oli aasta lõpus 9100. Lähiajaloos on alla 9000 vaba ametikoha olnud meil vaid aastal 2020 ehk koroona-aastal. Seevastu headel, majanduskasvu aastatel on vabu ametikohti olnud üle 11 000 ja sinna on meil veel omajagu minna,“ kommenteeris ta.
Uusküla tõi välja, et märkimisväärselt on vähenenud nii vabade töökohtade kui ka palgatute ja hõivatute arv töötlevas tööstuses, aga ka hulgi- ja jaekaubanduses. Kahanenud on ka vabade ametikohtade arv avalikus sektoris, mida võib tõenäoliselt seostada erinevate kärpemeetmetega.
„Kui veel hiljuti hoidsid ettevõtted hoolimata madalatest toodangunäitajatest oma töötajaid palgal ja hõive isegi tõusis, ulatudes eelmise aasta keskel rekordilise 700 000 lähistele, siis nüüd on näha ka töötajatest loobumist, et vähendada kulusid, kasvatada efektiivsust ja suunata vahendeid allesjäävate töötajate palgatõusuks,“ märkis Luminori peaökonomist.
Tänavuseks töötuse määraks prognoosib Luminor 7% ja 2026. aastal 6%. „Efektiivsuse ja tootlikkuse kasvu vaatest on loogiline, et lahkuvad töötajad, keda täie koormusega ei rakendata. Kui need inimesed leiavad uue töö, kasvab ka tootlikkus ja seeläbi on lootust majanduskasvuks. Küll aga on täna töökoha leidmine keerulisem kui varem, mis kajastub ka tööpuuduse määra prognoosis,“ lisas Lenno Uusküla.
Ootus positiivse järele
Luminori peaökonomisti sõnul on viimased viis aastat olnud palistatud erinevate – varem uskumatutena tundunud – sündmuste ja arengutega, mis mõjutanud kogu maailma majandust ja geopoliitilist olukorda. Koroonapandeemia, Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas ja Trumpi administratsiooni algatused USA-s on vaid mõned märksõnad laiast maailmast. Euroopa eelarvepoliitika ja defitsiidireeglite muudatused, Eesti elektrivarustatuse ebaselge tulevik, edasi-tagasi pendeldavad maksuplaanid ja -lubadused on otseselt meie keskkonda mõjutamas.
„Samas nii tarbijad kui ettevõtted ootavad olukorra paranemist tulevikus ja seda toetavad ka makronäitajad – pikalt langenud töötleva tööstuse mahud on pöördunud tõusule, Eesti eksport on ületanud mullused nukrad tasemed ja majandus on pöördunud kasvule. Kuigi meie igapäevaelu osaks on kujunenud ootamatuste ja vastuolude aktsepteerimine, ei ole ettevõtjad ega ka tarbijad rahul praeguse olukorraga ning soovivad enamat,“ lausus Uusküla ja lisas, et rohkema tahtmine ongi alus tulevaseks paremaks eduks.
