Suvekodu renoveerimine aastaringseks elamiseks võib olla hea alternatiiv nende jaoks, kellele on uue kodu ostmine ja selle jaoks kodulaenu võtmine liiga kalliks muutunud. Põhjalikuma remondi ettevõtmist toetavad praegu ka ehitustööde ning -materjalide peatunud hinnad.
Luminor Eesti jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul oleneb suvekodu renoveerimiseks laenu saamisel palju sellest konkreetsest kinnisvarast, mida soovitakse remontima hakata. Oluline on nii hoone seisukord kui asukoht, samuti loomulikult see, kui palju inimene laenu vajab. „Kui küsimus on väiksemates summades, siis kuni 20 000 eurot on võimalik võtta väikelaenuna,“ märkis Rebane. Väikelaenu hind pole seotud euriboriga ja seega ei pea kartma ka selle tõusmist.
Kui aga on plaanis suuremat sorti renoveerimine ja vaja juba mõnevõrra kopsakamat summat, siis sobib Rebase sõnul selleks näiteks ideelaen, mille hind on seotud euriboriga ja intress veidi kõrgem kui kodulaenul. „Kuna selle laenu tähtaeg on lühem kui kodulaenul, siis peab silmas pidama, et igakuine kulu laenumaksele võib tulla päris arvestatav,“ rääkis ta. Teisalt kui on plaanis ette võtta põhjalik ümberehitus, siis on Rebase sõnul võimalik selle tarvis taotleda ka ehituslaenu, mis sarnaneb oma olemuselt ja tingimustelt rohkem kodulaenule.
Samas toetab suvekodu renoveerida soovijaid praegu asjaolu, et ehitushinnad ja ehitusmaterjalide hinnad hetkel enam ei tõuse, kuna ehitusturul on vaiksem periood. „See tähendab, et ka eraisikuna saab ehitusfirmade juures paremini jutule ja võib oodata soodsamaid pakkumisi,“ ütles Rebane. „Seega ehitustööde ja materjalide mõttes on suvekodu renoveerimine praegu inimese jaoks soodsam, aga arvestama peab, et laenuraha on jällegi kallim kui veel mõnda aega tagasi.“
See aga ei tähenda, et renoveerimist peaks või tasuks edasi lükata, vaid kõik tuleb lihtsalt korralikult läbi mõelda. „Kindlasti tasub tulla panka nõustamisele, kus saab ka selgema pildi ette, mis sorti laen just selle inimese vajadustele kõige paremini vastab,“ märkis Rebane. Panga jaoks on oluline kinnisvara asukoht ja selle potentsiaal, sellest oleneb ka omafinantseeringu suurus ning panga marginaal. Näiteks saartel, mere ääres, populaarsetes suvilapiirkondades asuva suvekodu puhul on võimalus laenu saada parem.
Rebase sõnul on suvekodu renoveerimiseks laenu küsimine küllaltki populaarne. „Taas on tärganud 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses levinud trend, kus suvila ehitatakse ümber aastaringseks elamiseks,“ rääkis Rebane. „Kuna laenu kättesaadavus on euribori kiire tõusu tõttu vähenenud, siis paljud otsivadki tõmbekeskustest kaugemale endale eluaset ning suvemaja ümberehitus võib olla paljudele jõukohane alternatiiv.“
Rebase sõnul nõuab suvilalaadse hoone ostmine arvestatavat omafinantseeringut, sest suvekodudele laenu andmisel on teised tingimused, kui tavapärase kodu ostu puhul. Ka ei pruugi selliste objektide seisund olla tihtipeale väga hea ja nad vajavad põhjalikumat korrastamist. „Seda protsessi inimesed sageli tahavadki kiirendada laenu abil,“ märkis Rebane, lisades, et suurele osale sellistest soovidest leiab pank lahenduse, aga selleks tuleb tulla nõustamisele ja ühiselt olulised küsimused läbi käia.
