Kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maailmamajanduse väljavaadetega, mis avaldati 2018. aasta jaanuaris, peaks globaalmajanduse kasv eelduste kohaselt nii 2018. kui ka 2019. aastal edenema viimase seitsme aasta hoogsaimas tempos, mis on aastases arvestuses 3,9 %. Suurema muutusena on maailmamajanduse elavnemine praegu palju üheaegsem ja see hõlmab enamus riike. Seejuures on ettevõtete kindlustunne kogu maailmas rekordiliselt kõrge, mis toetab veelgi sisenõudluse ja tööturu olukorra paranemise väljavaateid.
Veelgi tähtsam on see, et inflatsioonisurve püsib endiselt tagasihoidlik, mida on soodustanud toormehindade mõõdukas tõus ja ikka veel tagasihoidlik palgakasv arenenud riikides. Peale selle edendavad soodsad rahastamistingimused, mida toetavad keskpangad, ning ettevõtete suurenenud riskivalmidus ja tulude uus tsükliline kasv ettevõtete investeeringute suurenemist. Inflatsioon on tõenäoliselt vaid tasapisi hoogu kogumas ja seda eriti alusinflatsiooni suhtes, sest euroala tööjõuturul kulub täistööhõiveni jõudmiseks veel aega, seejuures USA näitel edestab majanduse elavnemine palgakasvu (rohkem kui eelnevates majandustsükli kasvufaasides). Meie baasstsenaariumi alusel on ette näha Euroopa keskpanga rahapoliitika järkjärgulist karmistamist, sest majanduse ja tööturu väljavaade paraneb. Sellest saab ajalooliselt pikim majanduskasvu periood.
Globaalmajanduse paranenud väljavaate taustal on kasvuprognoose tõstetud – USAs, euroalal ja Jaapanis ning paljudes tooraineid tootvates riikides. Majanduskindlustunde näitajad osutavad euroala hoogsa kasvu jätkumisele pärast neljanda kvartali järjekordset kiiret SKP kasvu, mis oli 2,7 % aastases võrdluses (0,6 % kvartali võrdluses). Märkimisväärne on see, et globaalse tööstuse kasv, mis suurendab ekspordinõudlust Balti riikide tööstuses, on saavutanud täiskäigu ning seda täiendab tööhõive ja kindlustunde suurenemine. Peale selle tugevdab ettevõtete tulude tsükliline elavnemine ettevõtete investeeringute väljavaadet. Balti riikide välisnõudluse head väljavaadet võivad nõrgestada eelkõige maailma majanduse geopoliitilised pinged ja poliitiline ebakindluse kasv. Euroopat võib hoolimata jõulisemast kasvuväljavaatest mõjutada eesseisev Brexit risk. Viimase otsene mõju Eesti, Läti ja Leedu majandusele on arvestades kaubandussuhteid piiratud. Mis puutub eelnimetatud riskidesse, siis kaubanduspinged võivad vähendada ka rekordiliselt suurt majanduslikku optimismi ja jahutada maailmakaubanduse positiivset kasvuväljavaadet.
Balti riikides jätkub pikaajalisest kasvutempost kiirem kasv, kusjuures kasvutempo peaks aeglustuma 2019. aastast. Soodsa väliskeskkonna toel oli Eesti ja Läti majanduskasv eelmisel aastal rohkem kui 4 % (vastavalt ligikaudu 4,9 % ja 4,5 % aastases võrdluses) ning samuti kasvas jõuliselt Leedu SKP – 3,8 % aastas võrdluses. Sarnaselt teiste euroala riikidega on tsükliline elavnemine muutunud laiapõhjalisemaks ja majanduskasvu edendab järgmisel aastal peamiselt sisenõudlus.
Balti riikide majanduses on viimaks alanud uus investeerimistsükkel, kusjuures investeeringud taastuvad madalalt tasemelt. Kasvanud tellimused ning tootmisvõimsuste rakendatuse määr on elavdanud tööstuse investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, aga ka ehitustesse. Tööstusharude lõikes on taastunud kasv toiduainetetööstuse, transpordi- ja energiasektori harudes, mis on võrreldes viimaste aastate mõõduka kasvuga elavnenud, sest nõudlus ja hinnakujunduse võimalused on avardunud. Peale selle lõikab ehitustegevus kasu soodsatest rahastamistingimustest, sissetulekute kasvust ning ELi struktuurifondide vahendite kasutamise aktiviseerumisest. Baltimaade transporditaristule annab tulevikus märkimisväärse panuse Rail Balticu raudteetranspordi taristu projekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid tõhusamalt Euroopa raudteevõrgustikuga. Projekt on praegu projekteerimisetapis ja eelduste kohaselt viiakse see ellu aastatel 2025–2026.
Euroala tugev majanduskasv, mis tänavu küündib ca 2,3 %ni aastases võrdluses, toetab Eestis, Lätis ja Leedus pikaajalisest kasvutempost kiiremat kasvu, kuigi selle tempo küpsemasse arengufaasi jõudes ning kõrgema võrdlusbaasi tõttu edaspidi aeglustub. Ekspordikasv jätkab pärast algset jõulist suurenemist möödunud aastal stabiilse laiapõhjalise kasvuga hõlmates nii kauba kui teenuste eksporti. Kiirem kasvutempo puudutab just viimast kategooriat. Mis puudutab majanduskasvu tempo eesseisvat aeglustumist, siis piirangud avalduvad edaspidi ennekõike tööjõuturul ja selle põhjuseks on kasvav kvalifitseeritud tööjõu puudus mida võimendavad demograafilised trendid (rahvastiku vananemine).
Balti riikide majanduse fundamentaalnäitajad püsivad jätkuvalt tugevad, sest riigi rahandus on peaaegu tasakaalus ja riigivõla tase on madalaim kogu euroalal. Eesti, Läti ja Leedu tulevased väljakutsed on oma loomuselt valdavalt struktuursed ning seotud eeskätt tootlikkuse ja majanduse lisandväärtuse arendamisega.
Eesti, Läti ja Leedu jäävad endiselt ühtedeks kiiremini kasvavateks euroala riikideks, mida kannustab tagant vajadus vähendada märkimisväärset sissetulekute lõhet võrreldes Euroopa kaubanduspartneritega. Selle pikaajalise teekonna käigus tuleks vältida liigset investeerimist siseturule. Vastupidi – pikaajaline kestlik majanduskasv tugineb keerulistel valikutel, näiteks nutikal spetsialiseerumisel, innovatsioonil ja tehnoloogilisel arengul, et suurendada ekspordi osakaalu ja kasumimarginaale. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine erasektoris ning VKEde ja ettevõtluse alustamise ökosüsteemi ning – mis kõige tähtsam – inimkapitali tehtavate investeeringute toetamine on näited pikaajalist kasvu toetavatest meetmetest, mida võiks põhjalikumalt kaaluda, et lõigata maksimaalset kasu järgmise kümnendi globaalsetest tehnoloogia ja digitaliseerimise trendidest. Kiirem tulude kasv terendab ennekõike globaalse haardega tehnoloogiaharudes.
