Kuigi kvartalivõrdluses on majandus juba kevadest saadik olnud languses, siis Luminori värske majandusprognoosi kohaselt jääb majanduskasv aastases võrdluses nulli. Majanduskasvu taastumist on oodata järgmise aasta kevadsuvel, kuid tööpuudus jätkab veel kasvutrendil.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on majanduskasvu taastumine võimalik järgmise aasta kevadsuvel, mil on selgunud, kui keeruliseks osutusid talvel energiaga seotud kulutused ning kuidas Euroopa suutis lahendada limiteeritud maagaasi kättesaadavusega seotud väljakutsed nii tööstuses, elektritootmisest kui ka kodutarbimises. „Positiivsed arengud Euroopas võivad seda optimismi tuua ka varasemasse aega, kuid praegu on see pigem ebatõenäoline,“ ütles Uusküla.
Aastane majanduskasv jääb Luminori prognoosi järgi nii tänavu kui ka järgmisel aastal nulli ning kasvab 2024. aastal 4%. Samal ajal jõuab tööpuudus järgmisel aastal 7%-ni ja ülejärgmisel aastal 8%-ni. Palgad kasvavad tänavu 10% ning järgmisel aastal 12%.
Järgmise aasta teises pooles on maailmamajandus taas kogumas kasvujõudu, arvestades oodatavat hinnatõusu raugemist ja uue olukorraga kohanemist. Tuleva aasta kevadel hinnad kasvavad, kuid suvel ja sügisel näeme hindade väikest langust, mis tähendab hinnataseme stabiliseerumist. „Kuna tänavuse aasta lõpus on oodata märksa kõrgemaid hindu kui aasta jooksul keskmiselt ning need jäävad püsima ka uuel aastal, siis ületab järgmise aasta hinnatase tänavust 13% võrra. Juba 2023. aastal rahunev inflatsioon toob 2024. aastal hinnakasvuks prognoosi järgi 3%,“ ütles Uusküla.
Uusküla sõnul on kevadel kardetud lühikesest ja järsust majanduslangusest saanud praeguseks pikem ja laugem langus. Erinevalt eelmisest majanduslangusest on kulu jaotatud aga üle perekondade ühtlasemalt, sest tööpuuduse märkimisväärse kasvu asemel on esialgu tegemist olnud reaalpalga langusega.
Hinnad jätkuvad Uusküla sõnul kasvamist kauem kui kevadel prognoositud. Pool hinnatõusust on seotud kuludega ja pool hinnatõusust tuleneb hinnatõusuootusest. „Ettevõtted on tõstnud hindu, sest oodatakse hindade kallinemist ning teisest küljest tõstetakse hinda, sest teised on hinda tõstnud. Tarbijad on olnud vähem valivad oma kulutustes, sest kardetakse, et kui täna ei osta, siis homme saab sama raha eest vähem,“ selgitas Uusküla.
Peaökonomist nentis, et majanduskeskkonna halvenemine on viinud inimeste koduostmise võime kahanemiseni. Seda seetõttu, et oodatavad koduga seotud kulud on suuremad ja toit on kallim. „Samuti on ka kinnisvara hinnakasv suur, jaksatakse osta järjest väiksemat kodu ning kesklinnast järjest kaugemal,“ lausus Uusküla.
Kuigi laenuintressid on tänavu üle pika aja pööranud tõusule, pole otseselt intressid seni inimeste laenuvõimet veel muutnud. Värskeim keskpanga intressi tõus pärineb 8. septembrist ning see ei jää viimaseks. „Nii madalat reaalset intressimäära pole Eestis olnud alates 90ndatest. Üllatus pole mitte see, et intressimäärad tõusevad, vaid see, et nad nii hilja ja nii vähe tõusevad,“ ütles Uusküla.
Uusküla sõnul tuleb lühiaegseid energiateemasid aktiivsemalt lahendada. „Vaja on juhitavaid ja planeeritava hinnaga elektritootmise võimsusi, mis omakorda aitavad luua ka uusi tootmisvõimsusi,“ rääkis ta. Uusküla lisas, et nii hüplikul turul on oluline ka hinnakontroll ja seda eriti Eesti jaoks, mis sõltub energia hindadest väga palju. Tema sõnul lihtsustab see nii majapidamiste kui ka ettevõtete plaanide tegemist.
