Luminori kevadise majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse väljavaade muutumas pärast pikka mõõnaperioodi mõõdukalt optimistlikuks. Kuigi aasta kokkuvõttes on oodata 1%-st SKT-langust, siis teisel poolaastal võib näha juba positiivsemaid arenguid ning oodata nii ostujõu taastumist kui ka ekspordi kasvu. Pikaajalise majanduskasvu saavutamine eeldab aga riigilt ja ühiskonnalt jõulisemaid samme.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kaheksa kvartalit järjest languses olnud ning tiputaseme ehk 2021. aasta lõpuga võrreldes oleme kukkunud 5,6%.
„Arvestades siia juurde Ukraina sõjapõgenikega kaasnenud rahvastiku kasvu, siis on SKT langus ühe inimese kohta olnud isegi suurem – 8,1%,“ rääkis Lenno Uusküla. „Koroonakriisi järel kiirelt kasvanud tarbimine pöördus suure hinnatõusu valguses langusesse, mis mõjutas otseselt sisemaist nõudlust ja töökohti. Samal ajal on Eesti tööstustoodang langenud tipu tasemelt suisa viiendiku võrra ja kahjuks pole veel tänagi kindlust, et põhi on saavutatud.“
Positiivse märgina tõi Luminori peaökonomist välja Eesti teenuste ekspordi kiire kasvu. „Eesti ettevõtete võime pakkuda erinevaid äriteenuseid on järjest kasvamas. Eriti head meelt teeb teenuste ekspordi kasv USA suunal – kuna Ameerika Ühendriikide majandus on väga tugeval kursil, siis võivad need ettevõtted ka sel aastal häid tulemusi oodata,“ rääkis Uusküla.
Ehkki 2024. aasta algus on olnud nõrk nii tarbimise kui ka töötleva tööstuse osas ja aasta kokkuvõttes prognoosib Luminor 1%-st SKT-langust, siis aasta teises pooles võib prognoosida juba positiivsemaid näitajaid.
„Aastases võrdluses võime 1%-se languse korral näha, et neljanda kvartali SKT ületab mullu sama perioodi näitajat ning 2025. aasta vaates võime olla juba optimistlikumad ja prognoosime kuni 3%-st majanduskasvu,“ lausus Uusküla. „Arvestades eelnenud kolme aasta nõrku näitajaid võib kasv isegi suuremaks osutuda, kuna tootmispotentsiaali on meil palju.“
100 eurost pangakontol on alles vaid 72,5 eurot
Nii Eesti inimeste kui ka ettevõtete sissetulekuid on pärast koroonakriisi lõppu väga tugevalt mõjutanud üleüldine hindade kasv – pandeemiaeelse ajaga võrreldes on Eesti tarbijahinnad kasvanud 38%.
„See tähendab, et iga pangakontol oleva 100 euro tegelikust ostujõust on alles vaid 72,5 eurot. Eriti tugevalt on kasvanud koduga seotud hinnad, mis on kerkinud tänavu veebruariks 79% võrra. Toiduhinnad on kasvanud 45% võrra,“ rääkis Lenno Uusküla. „Praeguseks on hinnatõus küll peatunud, kuid tänavune käibemaksutõus ja eesootav automaks loovad taaskord olukorra, kus hindu on võimalik rohkem tõsta, kui majandusolukord seda muidu lubaks.“
Tänavuseks tarbijahindade kasvuks prognoosib Luminor 3% ning 2025. aastaks 1%.
Viimase kahe aasta jooksul on leibkondade väljaminekutest väga suure osa hammustanud intressimäärade tõusuga seotud lisakulutused.
„Näiteks 20 aastaks võetud 100 000-eurose kodulaenu puhul tõi intressimäära tõus ühe protsendipunkti võrra kaasa laenumakse kallinemise 50 euro võrra kuus ning 4%-ni jõudnud baasintress viis kuumakse 500 eurolt 700 eurole,“ lausus Luminori peaökonomist. „Rahaturud on juba mõnda aega intressilangetuste ootuses, kuid praegu paistab, et laenuklientideni võiks see jõuda alles teisel poolaastal. Kui me aga intressilangust näeme, siis on selle mõju rahakotile väga selge ja annab suurte kodulaenudega peredele vaba raha juurde. Sellegipoolest peab arvestama, et intressid jäävad kõrgemaks, kui nad olid 2021. aastal.”
Palgakasv ületab hinnatõusu
Tööjõuturgu ilmestavad Lenno Uusküla sõnul üheltpoolt nii jätkuv palgakasv kui ka mõnevõrra kasvav tööpuudus. Tänavuseks palgatõusuks prognoosib Luminor 7%. „Palgakasv küll ületab hinnatõusu 4% võrra, kuid taastumine on sellegipoolest aeglane. Majanduslanguse eelsele – 2021. aasta – tasemele jõuame ilmselt 2025. aasta keskel,“ märkis ta.
Tööpuuduse määraks prognoosib Luminor tänavu 7%, mis on mõnevõrra kõrgem, kui 2023. aastal.
„Tegelikult on meil seni töökohtadega hästi läinud ning senine töötuse määra kasv on olnud suuresti seotud Ukraina sõjapõgenike lisandumisega statistikasse. Seda mõju arvestamata on tööpuuduse kasv olnud marginaalne,“ rääkis Uusküla. „Madala töötuse määra taga on suuresti Eesti ettevõtted, kes on otsustanud oma ressursside – sh investeeringute – arvelt töötajaid võimalusel hoida.“
Ehkki Eesti majandus on Luminori kevadise prognoosi kohaselt madalseisust küll taastumas, siis pikemas perspektiivis iseeneslikku kiiret ja kogu ühiskonna heaolu märgatavalt parandavat kasvu ette näha pole.
„Me oleme Eestis mõnevõrra sarnased Samuel Becketti näidendi „Godot’d oodates” peategelaste Vladimiri ja Estragoniga, kes muudkui ootavad Godot’d, keda aga hoolimata suurest ootamisest ei tule. Eesti majanduskasvuga paistab olevat sama lugu,“ sõnas Lenno Uusküla. „Kui me aga ühiskondlikus debatis tahame tõsimeeli rääkida Eesti majanduse mahu märkimisväärsest kasvatamisest, siis peame tegema raskeid valikuid, võtma riske ning langetama tarku otsuseid. Seda teekonda kirjeldab ootamise asemel pigem Homerose „Odüsseia“ – tee täis otsinguid, avastamisi, seiklusi, julgeid otsuseid ja raskuste ületamist, millesse kõik ühiselt panustavad.“
Põhjalikuma majandusprognoosiga saate tutvuda siin.
