Luminori tellitud uuringust selgus kolm omadust, mida Eesti inimesed kodu valikul kõige olulisemaks peavad. Esmapilgul võib tulemus tunduda ootuspärane, kuid nende eelistuste taga peituvad trendid, mis on märgatavalt muutnud uusarenduste planeeringuid ja korterite suurust. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas analüüsib, miks uued kodud on jäänud väiksemaks – ja mida see inimeste ootuste kohta räägib.
Norstati läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti inimeste jaoks kõige olulisemaks kodu omaduseks piisav tubade arv – nii vastas ligi kaks kolmandikku küsitluses osalenutest.
„Vaadates, mida meie kliendid ostavad ning kuidas uusarendusi planeeritakse, näeme jätkuvalt suunda, et köök ja elutuba on enamasti ühendatud ning nendesse soovitakse võimalikult palju avarust. Samal ajal on magamistoad muutunud väiksemaks – neid kasutatakse valdavalt vaid magamiseks ning kõrge ruutmeetrihind paneb koduostjaid eelistama kompaktsust,“ selgitas Kikas.
Tema sõnul on tubade arvu tähtsus viinud selleni, et teised ruumid on ajas muutunud väiksemaks. „Kui nõukogudeaegsetes paneelmajades olid kolmetoalised korterid enamasti 60–70 ruutmeetrit, siis 2000ndatel hakati ehitama sama suurusega kahetoalisi. Tänastes uusarendustes näeme, et samade ruutmeetrite peale mahutatakse taas kolm tuba,“ tõdes Kikas.
Kuigi ruumide pindala on vähenenud, on planeeringutesse lisandunud nutikust. „Tänapäevastes korterites ei raisata pinda pikkadele koridoridele, sahvrid asuvad n-ö keldris ja iga ruutmeeter on targalt läbi mõeldud,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Samas ei usu Kikas, et korterid lähiajal veelgi väiksemaks muutuvad. „Elutoa avarusest ei soovi inimesed loobuda ning magamistubade pealt on juba peaaegu maksimum välja pigistatud – keskmine magamistoa suurus uusarendustes on umbes 10 ruutmeetrit. Arvestades, et seadusest tulenevalt ei saa magamistuba olla väiksem kui 8 ruutmeetrit, ei ole siit enam palju võtta. Sellest väiksemad toad liigituvad abiruumideks,“ sõnas ta.
Uuringust selgus ka, et teiseks olulisemaks teguriks on hoone energiatõhusus, mille tõi välja 47% vastanutest. Helina Kikase sõnul aitab energiatõhus kodu hoida igakuised kulud kontrolli all ning on keskkonnasõbralikum valik.
Kolmandal kohal on uuringu järgi hea heliisolatsioon, mida hindas 45% vastanutest. „Korterit ostes soovitan kindlasti testida, kui mürakindel on maja. Võimalusel paluge arendajalt luba minna kõrvalkorterisse – las kaaslane teeb seal võimalikult kõva lärmi. Samuti tasub tal lasta liftiga sõita ja kuulata, kui palju heli tuppa kostub. See annab hea aimduse, kas müratase võib elukvaliteeti hakata häirima või mitte,“ soovitas Kikas.
Luminori tellitud uuring viidi läbi märtsis koostöös uurimisagentuuriga Norstat. Uuringus osales 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.
