Luminori uuring: mis takistab üürnikel oma kodu soetamast?

Luminor BankLuminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 90% üürnikest soetaks endale kodu, kui igakuise laenumakse suurus oleks üürimaksega samas summas. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane analüüsis põhjuseid, mis siiski takistavad üürnikel kodu ostmast.

„Kuigi kodu soetamine on üldjuhul pikas perspektiivis rahaliselt kasulikum kui üürimine, elab 14% uuringule vastanuist praegu siiski üürikodus. Paraku ei ole paljudel, eriti noortel, võimalik üürimisest täielikult loobuda. Seetõttu on üürikodude elanike osakaal kõrgeim just 18–29-aastaste seas, kellest kolmandik elab üürikodus,“ märkis Rebane.

Ta tõi välja, et mida vanusegrupp edasi, seda väiksemaks muutub kodu üürivate inimeste osakaal – kolmekümnendates elab üürikodus 16% inimestest, neljakümnendates iga kümnes vastanu, viiekümnendates iga kahekümnes inimene ja vanusegrupis 60–74 on üürivate inimeste osakaal vaid 3%.

„Kui üürimakse suurus oleks sama suur kui igakuine laenumakse, siis oleks uuringu kohaselt 90% üürnikest nõus oma kodu ostma. Kuna viimase kuue kuuga on euribor pea 30% langenud, siis ei erine kodulaenu igakuine kuumakse ja sarnase üürikorteri üürimakse suurus üksteisest oluliselt. Olulisemaks probleemiks on saanud sissemakse puudumine, sest mitu aastat kõrgel püsinud inflatsiooni tõttu on vajamineva raha kogumine olnud keeruline,“ ütles Rebane.

Uuringust selgus ka, et tudengilinnale kohaselt on korteri üürimine kõige populaarsem Tartumaal, kus 22% inimestest on üürnikud. Harjumaal üürib 17% inimestest ja kõikides teistes maakondades vähem kui 10% elanikkonnast. Mediaan üürimakse suurus jääb Harjumaal 400–500 euro vahele, Tartumaal aga vahemikku 300–400 eurot.

„Olgugi, et sissetulekud ajas kasvavad, tõusevad koos sellega ka hinnad. Eurostati andmetel on Eesti üürihinnad alates 2010. aastast kerkinud üle 200%, mis tähendab, et üürides maksad sama asja eest aja jooksul üha rohkem. Kodulaenu puhul võib euribori kõikumine küll laenumakset ajutiselt mõjutada, kuid pikas perspektiivis püsib see stabiilne, mistõttu üldjuhul laenumakse osakaal sissetulekuga võrreldes aja jooksul väheneb. Ja mis peamine – oma kodu on alati oma kodu,“ ütles Tanel Rebane.

Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris. Norstat küsitles Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC