Pärnumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka koguväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 3,6%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 20,4%! Kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnumaal 2016. aastal oli 3 255 tehingut, tehingute koguväärtus 135,17 miljonit eurot.
Pärnu kinnisvaraturg moodustab tehingute arvu poolest kogu Eesti turust ca 6,9%. Tehingute koguväärtuse poolest moodustab Pärnu turg Eesti turust ca 4,7%. Pärnumaa osatähtsus Eesti kinnisvaraturul jäi 2016. aastal tehingute arvu ja rahalise väärtuse osas praktiliselt samaks kui 2015. aastal. Pärnu kinnisvaraturust (arvestades tehingute koguväärtust) pisut üle poole (so 56%) moodustasid 2016. aastal tehingud elamispindadega. Korterid moodustasid kogu kinnisvaratehingutest 35%, elamud 21%, 26% äri-, tootmis- ja muud pinnad ning 18% hoonestamata maad. Mõnevõrra on suurenenud elamute ning äri- ja tootmispindade osatähtsus kogu tehingute käibest, vähenenud on hoonestamata maade osakaal.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnu maakonnas (ilma Pärnu linnata) on alates 2009. aastast igal aastal tõusnud, välja arvatud 2012. aastal, mil toimus tehingute arvu mõningane langus. 2016. aastal tehti Pärnu maakonnas (ilma Pärnu linnata) 2 036 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtuses 55,32 miljonit eurot, mis on aastases võrdluses tehingute arvu poolest 1,6% vähem ning koguväärtuse osas 2,8% kõrgem. 2015. aastal tehti 2 070 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 53,82 miljonit eurot. Keskmiseks tehinguhinnaks 2016. aastal Pärnumaal (ilma Pärnu linnata) kujunes 27 173 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui 2015. aastal (26 003 eurot).
Pärnu linnas on kinnisvara ostu-müügi tehingute arv kasvanud alates 2009. aastast igal aastal välja arvatud 2011, mil toimus mõningane tehingute arvu langus. 2016. aastal tehti Pärnu linnas 1 211 kinnisvara ostu-müügi tehingut koguväärtusega 79,19 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tõusis tehingute arv 15%, tehingute koguväärtus aga tõusis koguni 38%. 2015. aastal tehti Pärnu linnas 1055 kinnisvara ostu-müügi tehingut kogusummas 57,25 miljonit eurot. Keskmiseks tehinguhinnaks 2016. aastal kujunes Pärnu linnas 65 390 eurot. Võrreldes 2015. aastaga tõusis keskmine tehinguhind ca 21%, mil keskmine tehinguhind oli 54 260 eurot.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Pärnu korterituru ülevaade
Pärnumaa korteriturul toimus 2016. aastal tõus nii korterite tehingute arvus, tehingute koguväärtuses ja keskmises tehinguhinnas. Korteriturg tõusis nii maakonnas tervikuna kui ka Pärnu linnas.
Maa-ameti tehinguandmetele tuginedes tehti 2016. aastal Pärnu maakonnas tervikuna kokku 1 229 ostu-müügitehingut korteriomanditega (eluruumidega) kogusummas 47,31 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tõusis tehingute arv 6% ning tehingute koguväärtus 16%.
2015. aastal tehti Pärnu maakonnas 1 154 ostu-müügitehingut korteritega kogusummas 40,80 miljonit eurot.
Keskmiseks korteri tehinguhinnaks kujunes Pärnumaal 2016. aastal 38 493 eurot, mis on aastases võrdluses langenud 9%. 2015. aasta keskmine korteriomandi tehinguhind oli 35 357 eurot.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Tehingute arvu poolest olid kõige aktiivsemad kuud august ja mai, kui tehti vastavalt 138 ja 130 korteri tehingut. Kõige vähem tehti tehinguid veebruaris ja juulis, mil vahetas omanikku 76 ja 84 korterit. Läbi aastate on aasta algus olnud madalaima tehinguaktiivsusega perioodid ning kõige aktiivsem on turg kevadel ja sügisel.
Pärnumaa korteritest ligikaudu 67% moodustasid tehingud Pärnu linna korteritega. Mõnevõrra oli aktiivsem on korterite müük Pärnu linna kõrval ka Sauga ja Paikuse alevis. Rahalises väärtuses moodustasid Pärnu linna korterid 86% kogu Pärnumaa korterituru rahalisest mahust. Pärnu linna korterite osakaal kogu Pärnumaa korteriturust nii tehingute arvu kui koguväärtuse osas on mõnevõrra kasvanud.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
2016. aastal tehti Pärnu linnas 824 ostu-müügi tehingut korteritega kokku 40,52 miljoni euro väärtuses. Müügihindade vahemik oli 1 000 – 217 014 eurot, pinnaühiku hinnavahemik 21 – 2 490 €/m². Keskmine tehinguhind oli 49 180 eur, keskmine pinnaühiku hind 982 €/m². Keskmine korteriomandi pinnaühiku tehinguhind tõusis 11% võrreldes 2015. aasta keskmise tehinguhinnaga (886 €/m²). Tehingute arv tõusis võrreldes 2015. aastaga 10%, mil Pärnu linnas tehti 750 korteri ostu-müügi tehingut. Tehingute koguväärtus tõusis aastases võrdluses 19%, 2015. aasta korterituru maht oli 33,95 milj eurot. Aktiivseim kuu oli august, kõige vähem tehti tehinguid jaanuaris.
Pärnu linna korteriturul valitsevad järgmised trendid:
- müügis olevate järelturu korterite valik on vähenenud;
- ostjad on valivad ja ei langeta müügiotsust kiiresti;
- müügiperioodide pikkus ei ole viimastel aastatel muutunud. Õige hinnaga korterid müüakse 3 kuu jooksul;
- eelistatakse osta heas seisukorras, remonditud ning kvaliteetse köögimööbliga sisustatud kortereid;
- järjest olulisemaks on muutunud korterelamu ja trepikoja üldine seisukord ning aktiivse korteriühistu olemasolu;
- nõutuimad on 2- toalised korterid, nendega teostatakse kõige rohkem tehinguid, samas on ka nende pakkumine kõige suurem.
Piirkondade eelistustes muudatusi ei ole toimunud. Endiselt on eelistatuimad Ranna rajoon ja südalinn, kus korterite hinnad ületavad tunduvalt Pärnu keskmist taset. Kohalike seas on hinnatuim piirkond Mai elamurajoon, kus on hästi välja arenenud infrastruktuur, olemas on koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused, hea bussiühendus erinevate linnaosadega jms. Mai elamurajoonile järgnevad Rääma linnaosa ja Ülejõe linnaosa algus. Väiksem on huvi Vana-Saugas paiknevate väikse planeeringuga nn Hruštšovka korterite vastu.
Statistika andmebaasides kasutatavad linnaosad lähevad mõnevõrra lahku rahva hulgas väljakujunenud linnaosadest. Statistika andmebaasides on Pärnu linn jaotatud kuueks linnaosaks. Suurim piirkond on Kesklinn, mille hulka kuuluvad ka Ranna rajoon ja Mai elamurajoon. Suuruselt järgmised on Rääma ja Ülejõe. Vähemal hulgal on kortereid Vana-Pärnu linnaosas ning üksikud ka Raekülas. Statistika andmebaasides on välja toodud ka Tammiste linnaosa, kuid seal praktiliselt korteritega tehinguid tehtud ei ole, 2014., 2015. ja 2016. aastal igal aastal üks tehing.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Kõige rohkem tehinguid tehti 2016. aastal Kesklinnas, 71% kogu Pärnu linna korterite kogukäibest. Rääma linnaosa korterite tehingud moodustasid 17% Pärnu korterite tehingute kogumahust ning Ülejõe linnaosa korterite tehingud 11%. Ülejäänud linnaosade osakaal kogu Pärnu korterituru mahust oli marginaalne.
Korteri keskmine tehinguhind oli 2016. aastal kõige kõrgem Kesklinnas, milleks kujunes 1 081 eur/m². Sellele järgnesid Rääma linnaosa 848 eur/m² ja Ülejõe linnaosa 745 eur/m². Nendes linnaosades tõusis võrreldes 2015. aastaga korterite ruutmeetri keskmine tehinguhind vastavalt 7,2%, 25,8% ja 4,6%. Rääma linnaosa keskmine korteri hinnatõus on põhjustatud asjaolust, et Rääma linnaosas on turule tulnud uued korterelamute arendusprojektid, mis seal varasematel aastatel on puudunud ning nende müük on kergitanud keskmist tehinguhinda.
Kõigi mugavustega, elektri- ja keskküttega korterite kõrgetest halduskuludest tingitult on suur nõudlus kivimajas paiknevate ahiküttega korterite vastu, olenemata korteri suurusest ja asukohast.
Uusi ja uuemaid kortereid, mille ehitusaeg on alates 2004 ja uuemad, on alates 2016 aasta algusest müüdud ligikaudu 100. Uuemate korterite müügihinnad on jäänud vahemikku 936 – 2 500 eur/m². Uute korterite müügiedu on kannustanud arendajaid uute korterelamute ehitamisele. Järgneva paari aastaga on turule tulemas ligikaudu 300 uut korterit, mis on lähenemas buumiaja uute korterite ehitusmahule.
Pärnu elamuturu ülevaade
Pärnumaa elamuturul toimus 2016. aastal tõus nii elamute tehingute arvus, keskmises tehinguhinnas ning ka koguväärtuses.
2016. aastal tehti Pärnumaal (koos Pärnu linnaga) 472 ostu-müügi tehingut elamutega koguväärtuses 27, 77 miljonit eurot, keskmine tehinguhind oli 58 839 eurot. 2015. aastal tehti Pärnumaal elamutega 409 ostu-müügitehingut koguväärtusega 20,21 miljonit eurot, keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 49 415 eurot. Keskmiselt müüdi igas kuus 35-40 elamut.
Tehingute koguarv suurenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 15,4%, tehingute koguväärtus tõusis 37,4%. Keskmine tehinguhind tõusis aastase võrdluses 19,1%.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
2016. aastal müüdi Pärnu linnas 176 elamut koguväärtuses 14,21 milj eurot, hinnavahemikuga 3 000 – 625 000 eurot, keskmine tehinguhind 80 710 eurot. 2015. aastal tehti Pärnu linnas elamutega 118 ostu-müügitehingut koguväärtusega 7,70 miljonit eurot, keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 65 261 eurot. Tehingute koguarv tõusis 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 48%, tehingute koguväärtus tõusis 83,9%. Keskmine tehinguhind tõusis aastase võrdluses 24%.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Elamute tehinguhinnad jäid 2016. aastal vahemikku 3 000 – 625 000 eurot. Keskmiselt müüdi igas kuus 15 elamut. Kõige rohkem tehti tehinguid Kesklinna linnaosas paiknevate elamutega (50 tehingut), sellele järgnesid Rääma, Ülejõe ja Raeküla linnaosad vastavalt 40, 32 ja 30 tehinguga. Vana –Pärnu linnaosas tehti 2016. aastal elamutega 21 ostu-müügi tehingut ning Tammiste linnaosas 2 tehingut. Kõige kõrgem elamu keskmine tehinguhind oli Kesklinnas (122712 eurot), sellele järgnesid Rääma linnaosa (92 018 eurot), Raeküla linnaosa (83714 eurot) ja Ülejõe linnaosa (83 714 eurot). Vana –Pärnu linnaosas oli elamu keskmine tehinguhind 67 421 eurot. Kõikides linnaosades tõusid elamute keskmised tehingud võrreldes 2015. aastaga, välja arvatud Vana-Pärnu linnaosas, kus keskmine elamu tehinguhind langes aastases võrdluses 10%. Kõige rohkem tõusid elamute keskmised tehinguhinnad Räämal ja Kesklinnas, vastavalt 42% ja 40%, Ülejõel oli elamu keskmine tehinguhinna aastane tõus 25% ning Raeküla linnaosas 23%.
Pärnu linnas on väljakujunenud kuus elamupiirkonda: Kesklinn, Ranna rajoon, Raeküla, Rääma, Ülejõe ja Vana-Pärnu, statistikas eristatakse ka Tammiste linnaosa.
Piirkondadest on kõige hinnatum Ranna rajoon, millele järgneb Kesklinn. Sealse piirkonna elukondliku kinnisvara hinnad on oluliselt kõrgemad kui Pärnu linnas tervikuna ning kohalik ostujõud ei küündi reeglina tasemele, mis võimaldaks sinna elamut soetada. Kohalike elanike seas on küllaltki võrdselt soositud Raeküla, Ülejõe ja Rääma linnaosad, kus elamute hinnad ja nõudluse/pakkumise vahekord on üsnagi sarnased. Kõige madalamalt on hinnatud Vana-Pärnu piirkond.
Linnas asuvate elamutega konkureerivad veel vahetult linna ümbruses (ca 1-3 km linnpiirist) asuvad hoonestatud kinnistud. Linnapiirist kaugemale jäävate elamute hind kukub kiiresti. Elamute juures hinnatakse nende asukohta, seisukorda, kinnistut, liitumiste olemasolu ning ümbrust.
Pärnu linna lähiümbruse elamute turg on olnud aktiivne. Pärnu maakonnas on enim nõutud linna lähivaldadesse, kuni 10 km kaugusele linnast jäävad elamud, mida ostetakse elamise eesmärgil. Pärnust kaugemaid elamuid ostetakse nii elamiseks kui suvitamiseks. Sealhulgas elamute hinnad sõltuvad nii elamu seisukorrast, kinnistu suurusest kui asukohast.
Suvekodudeks ostetavate hoonestatud kinnistute hinnad sõltuvad väga suurel määral just asukohast. Enim ollakse nõus maksma looduslikult kaunis kohas, eelistatult siis merega piirneva kinnistu või muu veekogu äärse kinnistu eest. Suur osa on ka juurdepääsuteede olemasolul/seisukorral ning tarbevee ja elektrivõimsuses olemasolul.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Märkus: välja on toodud vaid vallad, kus elamutega on toimunud vähemalt 10 tehingut.
Pärnu kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.
