Maa-ameti andmetel tehti 2017. aastal Eestis hoonestamata elamumaaga 2722 tehingut kokku 120 miljoni euro eest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas tehingute koguarv ligi 19 protsenti ning koguväärtus 43,4 protsenti. Nii müüjate kui ostjate hulgas oli rohkem juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute aktiivsus on langenud.
Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas, moodustades suure enamuse Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest (40,1%). Alates 2015. aastast on Harju maakonna osakaal kogu Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses langenud.
Aktiivsemad piirkonnad olid veel Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Tartu maakonnas tehti 519 tehingut (19,1%), Pärnu maakonnas 291 tehingut (10,7%) ning Saare maakonnas 151 tehingut (5,5%).
2017. aasta ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 8,9 eurot, mis on 4,1 protsenti kõrgem kui 2016. aastal, kuid vaadates viimast 5 aastat, siis on ruutmeetri mediaanhind olnud pigem stabiilne, püsides vahemikus 8,4–8,9 eurot.
Harju maakonnas hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 22,2 eurot, Tartu maakonnas 10 eurot, Pärnu maakonnas 7 eurot ning Rapla maakonnas 6,2 eurot. Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas – 335,2 eurot. Tallinna Kesklinna ja selle ümbruse kõrge hinnatase on tugevalt mõjutatud suuremahulistest ehitusõiguse müükidest. 2017. aastal oli ruutmeetri mediaanhind madalaim, alla 1 euro Järva ja Põlva maakonnas.
Aktiivsemate ehk vähemalt 5 tehinguga piirkondade analüüsi alusel oli Eesti keskmise brutokuupalga eest 2017. aastal võimalik osta Tallinna kesklinnas 3,6 ruutmeetrit või Loksa külas Harjumaal 1057 ruutmeetrit hoonestamata elamumaad.
Aktiivsemate maakondade (Harju, Tartu, Pärnu) puhul hinnatakse maatükki, mille pindala on vahemikus 1000–1500 ruutmeetrit. Tallinna puhul on hinnatuim pindalavahemik 500–1000 ruutmeetrit, Tartu puhul on kõige kallimad krundid vahemikus 1000–1500 ruutmeetrit ning Pärnu linna puhul 1500–2000 ruutmeetrit.
Loe pikemalt: Hoonestamata elamumaa 2017. aasta turuülevaade
