Maa-amet täiendas geoportaalis geoloogia kaardirakendust lisateabega Eesti eri paigus, sealhulgas lisati uut informatsiooni Paide ja Järvakandi baaskaardi lehtedele. Geoloogiline baaskaart on aluseks maavarade kasutuselevõtu ja ehitiste planeerimisel, aga ka looduskaitse, põhjaveekaitse ja veevarustuse kavandamisel ning keskkonnamõju hindamisel.
Maa-amet täiendas geoloogia kaardirakenduses Paide ja Järvakandi baaskaardi lehti. Paide lehel valmisid 2017. aastal pinnakatte geoloogia, geomorfoloogia, maavarade, hüdrogeoloogia ja põhjavee kaitstuse kaardid. Järvakandi lehel valmisid aluspõhja geoloogia, aluspõhja reljeefi, pinnakatte geoloogia, pinnakatte paksuse ja maavarade kaardid.
Oluliselt täienesid geofüüsika teemakaardid: aeromagnetiliste anomaaliate varjutuspilt ja isojooned katavad nüüd kogu Eesti, rohkem andmeid on ka gravimeetriliste anomaaliate kohta. Kaardirakenduses kuvatakse nüüdsest rändrahnusid ja aluspõhja stratotüüpseid paljandeid kogu Eesti ulatuses. 2017.–2018. aasta faktilise materjali (puuraukude, -kaevude ja paljandite) täiendusi on peamiselt Lääne-Eestis. Aluskaardile lisandus reljeefivarjutus.
Kaardid on rasterformaadis vaadeldavad ja trükitavad geoloogia veebirakenduses ning allalaetavad vektorkujul (ESRI gdb, shp ja MapInfo tab) ja .pdf vormingus avaandmetena. Saadaval on igakuiselt uuendatav puursüdamike andmebaasi väljavõte (csv).
Lisaks kaartidele ja faktilisele materjalile on geoportaalis avalikustatud Paide, Rapla, Järvakandi, Pärnu-Jaagupi ja Pärnu lehtede kaardistamist kirjeldavad seletuskirjad.
2017. aasta lõpuni koostas geoloogilist kaarti mõõtkavas 1:50 000 OÜ Eesti Geoloogiakeskus Maa-ameti tellimusel. Rapla ja Järvakandi kaardilehtedel koguti faktilist materjali ning koostati osad teemakaardid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel projekti Maavarade kaardistamine raames.
Alates 2018. aastast jätkab kaardistamist Eesti Geoloogiateenistus. Üldgeoloogiline kaardistamine iseloomustab aluspõhja geoloogilist ehitust, aluspõhja reljeefi, pinnakatet ja selle paksust, geomorfoloogiat, hüdrogeoloogiat, põhjavee kaitstust, maavarasid ja geofüüsikat (aeromagnetilisi ja gravitatsioonijõu anomaaliaid). Väga oluline roll kaardistamisel on faktilisel materjalil – erinevate andmepunktide (puuraugud ja -kaevud, paljandid, vaatluspunktid) geoloogilistel kirjeldustel. Geoloogiline baaskaart » on aluseks maavarade kasutuselevõtu, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, heitveeärastuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimisel ning keskkonnamõju hindamisel.
Väljavõte Järvakandi kaardilehe lõunaosast. Pinnakatte geoloogia ja pinnakatte paksuse kaart Kaisma järve piirkonnas.
Täitevärviga on näidatud pinnakatte avamusalad (pruun – moreen, lilla – õhukese pinnakattega ala jt), muster iseloomustab pinnakatte litoloogilist koostist (liiv, kruus, turvas jt), pruunid jooned on pinnakatte paksuse samajooned, punase viirutusega ala vasakul servas kujutab pinnakatte setetega mattunud orgu, mustade punktidega on näidatud suuremad rändrahnud.
Väljavõte Järvakandi kaardilehe lõunaosast. Faktilise materjali, aluspõhja reljeefi ja maavarade kaart Kaisma järve piirkonnas.
Mustad punktid on puuraugud, punased puurkaevud. Pruunid jooned on aluspõhja reljeefi samajooned, helepruuni viirutusega ala vasakul servas kujutab pinnakatte setetega mattunud orgu, mis kohati langeb kokku mattunud astanguga (must sakiline joon). Sinise ja oranži viirutusega alad on dolokivi ja kruusa levialad. Ala läbib põhja-lõunasuunaliselt aluspõhja geoloogiline läbilõige (must joon AB).
Allikas: Maa-amet, september 2018
