Möödunud aastal haritava maa tehingute arv ja koguväärtus langesid, kuid hektari mediaanhind siiski kasvas ja ületas 3 000 euro piiri.
Möödunud aasta jooksul vahetas omanikku ligi 2% Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. See on samas suurusjärgus 2017. aastaga. Maa-ameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal haritava maaga 1 070 tehingut kokku 35,6 miljoni euro eest. Võrreldes eelneva aastaga on tehingute arv vähenenud 14,6 protsenti ning koguväärtus 6,8 protsenti. Siinjuures tehingute arv ja koguväärtus küll langesid, kuid hektari hind siiski kasvas. Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2018. aastal 4,2% võrreldes 2017. aastaga ja saavutas taseme 3 048 eurot. Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 600 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind (3 950 €/ha) on olnud Valga maakonnas ning madalaim (1 973 €/ha) Hiiu maakonnas.
„Värskelt valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal ning kaugus avalikest teedest ja asulatest,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.
Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas, kus tehinguid oli 136. Järgnevad Järva (115) ning Tartu (111) maakond. Kõige vähem tehti 2018. aastal tehinguid Hiiu maakonnas, kus tehingute arv piirdus 17-ga. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim samuti Lääne-Viru maakonnas, kus kõigi tehingute summa oli 5,9 miljonit eurot. Järgnesid Tartu maakond 5,2 miljoni ning Järva maakond 4,3 miljoni euroga.
Viimase viie aasta jooksul on vähenenud nii riigi kui eraisikute müüdava haritava maa hulk, eraisikute osakaal on müüjate hulgas küll kõikuv, aga siiski langeva trendiga. Juriidiliste isikute osakaal 2018. aastal müüjate hulgas oli aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud, järgnevad eraisikud. Välismaalaste hulk ostjate hulgas on marginaalne.
