Maa-ameti andmetel tehti 2018. aastal Eestis hoonestamata elamumaaga 2687 ostu-müügitehingut kokku 119 miljoni euro eest. Võrreldes 2017. aastaga on tehingute koguarv vähenenud 1,3 protsenti ning koguväärtus 1,5 protsenti.
Kuna 2017. aasta oli kinnisvaraturul väga aktiivne aasta, seda ka hoonestamata elamumaa sektoris, siis on ootuspärane, et turumahud nii tehingute koguarvu kui väärtuse osas peale taolist aktiivsuse kasvu mõneks ajaks stabiliseeruvad.
Analüüsitud aktiivsemate piirkondade näitel (tehtud vähemalt 5 tehingut) oli Eesti keskmise kuu brutopalga eest 2018. aastal võimalik osta Tallinna kesklinnas 3,3 ruutmeetri suuruse või Mustvee linnas Jõgevamaal 1023 ruutmeetri suuruse hoonestamata elamumaa maatüki.
Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas, moodustades suure enamuse Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest – ligi 43%. Kui eelneval kolmel aastal on Harju maakonna osakaal langenud, siis vastupidiselt 2018. aastal Harju maakonna osakaal terve Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses kasvas.
Aktiivsemad piirkonnad olid veel Tartu ja Pärnu – Tartu maakonnas tehti 454 tehingut (16,9%) ning Pärnu maakonnas 283 tehingut (10,5%).
2018. aasta ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 10,6 eurot, mis on 19,3 protsenti kõrgem kui analüüsiperioodile eelneval aastal. Jättes välja viimase aasta, siis on ruutmeetri mediaanhind olnud pigem stabiilne, püsides vahemikus 8,4–8,9 eurot. Harju maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 26,6 eurot, Tartu maakonnas 15,4 eurot, Pärnu maakonnas 9,3 eurot ning Lääne-Viru maakonnas 4,6 eurot. Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas 401,9 eurot. Tallinna Kesklinna ja selle lähedased piirkonnad on tugevalt mõjutatud Maa-ametile teadaolevate suuremahuliste ehitusõiguse müükide poolt, mis tingib antud piirkonna kõrge hinnataseme. Madalaim ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) oli 2018. aastal Järva ja Jõgeva maakonnas.
