2019. aasta I kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Tehingute koguarvu aastasesse tagasihoidlikkusse kasvu panustas enim korteriomandite ja hoonestamata maade sektor, koguväärtuse kasvu aga hoonestatud maade sektor. Uute korterite müük on mõnevõrra vähenenud ning kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas kvartali võrdluses 5,1 protsenti ja aastatagusest ajast püsib hinnaindeks 7,6 protsendi võrra kõrgemal.
2019. aasta I kvartalis tehti kokku 11 063 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Võrreldes I kvartali tehingute arvu aastataguse ajaga, siis on aktiivsus kasvanud marginaalse 0,2 protsendi võrra, kuid seevastu kahanenud 11,4 protsenti võrdluses lõppenud aasta IV kvartaliga.
2019. aasta I kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 946 miljonit eurot, mis on ligi 11 protsendi võrra kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil ning ligi 9 protsenti kõrgem kui 2018. aasta IV kvartalis. Koguväärtuse kasv tulenes peamiselt hoonestatud maade sektori koguväärtuse kasvust, kus kaasati kapitali üle 54 protsendi võrra rohkem kui eelmises kvartalis, aastases võrdluses 48 protsendi võrra rohkem. Kvartali võrdluses hoonestamata maa ja korteriomandite koguväärtus vähenes, vastavalt 7,9 protsendi ja 9,7 protsendi võrra.
Korteriomanditega tehti I kvartalis kokku 6523 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5320 tehingut. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) ost-müük tehingute arv vähenes 2019. aasta I kvartalis ligi 60 tehingu võrra, moodustades kõikidest eluruumide tehingutest 21,5 protsenti.
Tallinnas moodustas uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest 30 protsenti. Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 255 eurot (+1,1%) ja uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 114 296 eurot (2 256 EUR/m2). Seevastu järelturu kahetoalise korteri ruutmeetri maksumuseks kujunes keskmiselt 84 396 eurot (1 700 EUR/m2).
Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja (PDF), mida arvutatakse alates 2003. aasta III kvartalist, kasvas aastases võrdluses 7,6 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses 5,1 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 1,4 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 25,3 protsenti ning hoonestatud elamumaa indeks kasvas 8,1 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kasvas 3,5 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 8 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks kasvas 6,9 protsenti. Kokkuvõtvalt on nii kinnisvara hinnaindeks kui ka selle alamindeksid kasvanud nii kvartali kui aastases võrdluses.
