2018. aasta IV kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli madalam kui aasta tagasi samal ajal. Samas, võrdluses lõppenud aasta III kvartaliga on turg mõnevõrra toibunud, ning taaskord kasvule pööranud. Eelmise kvartaliga võrdluses kasvas korterite ja hoonestamata maa tehingute arv, vastavalt 5,9 ja 8,4 protsenti, hoonestatud maade tehingute arv vähenes teist kvartalit järjest (-16,9%). Uute korterite müük hoogustus ning kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas kvartali võrdluses 3,2 protsenti ja aastatagusest ajast püsib hinnaindeks 2,5 protsendi võrra kõrgemal.
2018. aasta IV kvartalis tehti kokku 12 484 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Pärast lõppenud aasta kolmanda kvartali langust pöörasid neljandas kvartalis nii tehingute maht kui koguväärtus taas tõusule. Võrreldes 2018. aasta IV kvartali tehingute arvu aastataguse ajaga, siis on maht vähenenud 6,4 protsendi võrra, kuid seevastu kasvanud 3,7 protsenti võrdluses lõppenud aasta III kvartaliga.
2018. aasta kõigi nelja kvartali aastane tehingute mahu muutus ei ole olnud positiivne, mis näitab veelkord, et 2017. aasta sättis tehingute koguarvu lati üpris kõrgele. Kui kolmanda kvartali tehingute arvu languse taga oli suures osas uute eluruumide müügi vähenemine, siis neljandas kvartalis olukord toibus ning esmamüükide maht pööras taas kasvule.
Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2016 IV kvartal – 2018 IV kvartal.
2018. aasta IV kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 871 miljonit eurot, mis on teinud väikese languse (-7,8%) võrdluses aasta tagasi sama perioodiga, kuid see-eest on koguväärtus 10,1 protsenti kõrgem kui 2018. aasta III kvartalis. Kuna 2017. aasta IV kvartalis kaasati turul rekordilises mahus rahalist kapitali, siis on ka mõistetav taoline koguväärtuse langus aastases võrdluses. Eri turusegmentide lõikes on ainult korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtus aastases võrdluses kasvanud (+4,5%), nii hoonestamata kui hoonestatud maadega toimunud tehingute koguväärtus on langenud, vastavalt 16,3 ja 20 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on koguväärtuses kasvanud korteriomandite (+17,3%) ning hoonestamata maa (+1,5%) sektorid, hoonestatud maade koguväärtus on 1,1 protsenti vähenenud (Joonis 3).
Joonis 2. Eesti maakondade üldise tehinguaktiivsuse ning koguväärtuse aastane muutus
Joonis 3. Tehingute rahaline maht kinnisvaraturul sektorite lõikes perioodil 2016 IV kvartal – 2018 IV kvartal
Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 7127 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5901. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid lõppenud aasta IV kvartalis 1,5 protsenti vähem, kuid võrreldes eelmise kvartaliga 5,9 protsenti rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus on aastases võrdluses kasvanud 4,5 protsenti ning III kvartaliga võrdluses kasvanud 17,3 protsenti. Kõige kallimalt müüdi vanalinna korter hinnaga 1 300 000 eurot.
Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal tõusis 2018. aasta IV kvartalis taas 20 protsendile.
Joonis 4. Eluruumina müüdud korteriomandite üldise, järelturu ja uusarenduste mahu muutumine ning uute korterite osakaalu muutus (%) perioodil 2016 IV – 2018 IV kvartal
Kokku müüdi 2018. aasta IV kvartalis 1202 uut korterit, mis on 282 uut korterit rohkem kui eelmises kvartalis. Harju maakonnas oli esmamüükide arv 953, Tartu maakonnas 223 ning Pärnu maakonnas 19. Tallinnas müüdi IV kvartalis 698 uut korterit ning ainuüksi Tallinnas müüdud uued korterid moodustasid 58 protsenti kõikidest Eestis müüdud uutest korteritest. Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 225 eurot (+3,9%). Uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest Tallinnas tõusis 27,3 protsendile.
2018. aasta IV kvartali tehinguandmetele tuginedes, kujunes uue kahetoalise korteri (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksumuseks Tallinnas keskmiselt 110 295 eurot (2 197 EUR/m2). Taaskord oli Tallinnas kõrgeima hinnatasemega piirkond Kesklinna linnaosa, kus maksis uus kahetoaline korter keskmiselt 146 492 eurot (2 957 EUR/m2). Järgneb Pirita linnaosa – 134 650 (2 739 EUR/m2). Piirkonnad, kus sai uue kahetoalise korteri kõige odavamalt, olid traditsiooniliselt Lasnamäe ja Mustamäe linnaosa, kus kujunes keskmiseks hinnaks vastavalt 92 678 eurot (1 860 EUR/m2) ja 98 852 (1 907 EUR/m2).
Järelturul oleva kahetoalise korteri maksumuseks kujunes Tallinnas keskmiselt 84 940 eurot (1 700 EUR/m2). Ka siinkohal on Tallinnas esikohal Kesklinna linnaosa, kus maksis 2018. aasta IV kvartalis järelturu kahetoaline korter keskmiselt 114 469 eurot (2 278 EUR/m2). Järgneb Pirita linnaosa – 100 000 eurot (1 890 EUR/m2). Järelturu kahetoalise korteri saab kõige odavamalt Lasnamäe ja Mustamäe linnaosas, vastavalt 71 486 eurot (1 429 EUR/m2) ja 74 339 eurot (1 546 EUR/m2).
Joonis 5. Uue kahetoalise korteri keskmine ruutmeetri hind Tallinna linnaosades 2018 IV kvartal
Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus lõppenud aasta IV kvartalis 5326 ostu-müügitehingut, mis on 6,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 2,8 protsenti vähem võrdluses eelmise kvartaliga. Tehingute koguväärtus 2018. aasta IV kvartalis oli 378,7 miljonit eurot ning 2017. aasta sama perioodiga võrdluses on kapitali maht vähenenud 18,8 protsenti. Võrreldes lõppenud aasta III kvartaliga on kinnisasjade IV kvartali koguväärtuse tase jäänud praktiliselt samale tasemele, langedes ainult 0,3 protsenti. 2018. aasta IV kvartalis tehti hoonestamata maaga 3315 tehingut ning hoonestatud maaga 2011 tehingut.
Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja » (PDF), mida arvutatakse alates 2003. aastast II kvartalist, on pööranud peale eelmise kvartali marginaalset langust, taaskord kasvule. Hinnaindeksi kasv oli aastataguse sama perioodiga võrreldes 2,5 protsenti ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,2 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks langes aastases võrdluses 2,4 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 18,7 protsenti ning hoonestatud maa indeks kasvas 0,1 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kasvas 2,6 protsenti, kolm eelnevat kvartalit on korteriomandite hinnaindeksi osas näidanud langust. Hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 4,8 protsenti ning hoonestatud maa osas kasvas 3,2 protsenti.
Tehingute andmebaasi laekunud 2018. aasta IV kvartali andmed on kontrollitud 18.01.2019 seisuga.
Täiendavat infot tehingute kohta saab Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast »
