Maa-ameti andmetel toimus 2021. aasta IV kvartalis 15 733 ostu-müügitehingut rekordilise koguväärtusega 1,64 miljardit eurot. Tehingute arv oli 6 protsenti ja koguväärtus 35 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal. Eelmise kvartaliga võrreldes oli tehingute arv 8 protsenti ja tehingute koguväärtus 27 protsenti suurem.
Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 2021. aasta IV kvartalis 1,64 miljardit eurot, mis on läbi aegade rekord. Ostu-müügitehingute koguväärtus on ületanud 1 miljardi piiri viimased viis kvartalit. 2021. aasta IV kvartali tehinguaktiivsuse näitaja oli läbi aegade neljas tulemus Eesti kinnisvaraturul. Aasta viimasel kolmel kuul ületas tehingute arv kuiselt stabiilselt 5000 tehingu piiri. Aastases võrdluses on hoonestamata maade tehingute koguväärtus langenud 4 protsenti, samal ajal kui hoonestatud maade tehingute koguväärtus on kasvanud 68 protsenti ning korteriomandite puhul 32 protsenti. Võrreldes tulemusi eelnenud kvartaliga on kasvanud kõikide turusegmentide käive: hoonestamata maade puhul 7 protsenti, hoonestatud maade puhul 26 protsenti ning korteriomandite puhul 35 protsenti.
Korteriomanditega tehti IV kvartalis 8755 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 7955. Võrreldes nii aastataguse perioodiga kui eelneva kvartaliga oli eluruumidega tehinguid 2021. aasta IV kvartalis viiendiku rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus, mis IV kvartalis oli 764 miljonit eurot, on nii aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga võrreldes kolmandiku suurem. 2021. aasta IV kvartalis tehti iga viies korteritehing uue eluruumiga.
2021. aasta IV kvartalis oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 3122 eurot ruutmeeter. Aastane ruutmeetrihinna kasv oli 15 protsenti, kvartali võrdluses langes keskmine hind 3 protsenti. Tõusu jätkas pealinna järelturu korteri keskmine hind, jõudes 2021. aasta IV kvartalis 2303 euroni ruutmeeter, sealjuures oli aastane hinnakasv 22 ja kvartaalne 4 protsenti.
Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks kasvas 2021. aasta IV kvartalis aastases võrdluses 17 protsenti ja eelnenud kvartaliga võrreldes 3 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks tõusis aastases võrdluses 14 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks 23 ja hoonestatud elamumaa hinnaindeks 20 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks kasvanud 7 protsenti, kuid hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa hinnaindeksid näitavad marginaalselt langust (vastavalt 1 ja 3 protsenti).
Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas.
Detailsemate kuu ja kvartali turuülevaadetega saab tutvuda Maa-ameti kodulehel.
