Maa-ameti andmetel sooritati 2020. aasta II poolaastal 12 502 korterite ostu-müügitehingut, mis on ligi 2% rohkem kui aasta varem samal ajal ning ligi 28% rohkem kui I poolaastal. Rekordiline oli nii korteriomandiga tehtud tehingute koguväärtus kui ka ruutmeetri mediaanhind.
Korteriomandite tehinguaktiivsus on pärast koroonakriisi esimest lainet kiiresti taastunud. 2020. aasta II poolaastal tehti Eestis korteriomanditega 12 502 tehingut. Võrreldes I poolaastaga kasvas tehingute arv kõikides maakondades. Korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtus oli 2020. aasta II poolaastal üle 1 miljardi euro, mis on uus rekordtase. Võrreldes 2019. aasta II poolaastaga on rahalist kapitali kaasatud ligi 92 miljoni euro võrra rohkem ning 2020. aasta I poolaastaga võrreldes 250 miljoni euro võrra rohkem.
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialisti Epp Rohtla sõnul ulatus 2020. aasta II poolaastal korteri ruutmeetri mediaanhind 1507 euroni, mis on 4,1% kõrgem kui aasta varem. „Jätkuv hinnakasv, järelturu taastunud tehinguaktiivsus ning viimaste aastate kõrgeim esmamüükide arv – see kõik viis korterituru tehingute koguväärtuse poolaastases arvestuses esmakordselt üle märgilise 1 miljardi piiri,“ selgitas Rohtla. Ta lisas, et piirkondlikud hinnaerinevused on Eestis väga suured ja olulised erinevused ühikuhindades viivad kontrastsete tulemusteni tehingute tervikhinnas. „2020. aasta II poolaastal sai Ida-Viru ja Valga maakonnas korteriomandi osta mediaanhinnaga alla 10 000 euro, kuid Harju maakonnas oli korteriomandi mediaanhind üle 100 000 euro,“ märkis ta.
Tallinna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 2020. aasta II poolaastal 2086 eurot, mis oli varasema aasta sama ajaga võrreldes 6,6% kõrgem. Tartu linnas oli ruutmeetri mediaanhind 1662 eurot, mis on ligi 11% kõrgem kui aasta tagasi. Pärnu linnas oli ruutmeetri mediaanhind 1242 eurot, mis tähendab aastases võrdluses 2%-list langust. Ida-Viru maakonnas oli ruutmeetri mediaanhind 205 eurot, mis on 7,1% kõrgem kui aasta varem.
