Riigikogu võttis täna, 6. mail vastu maa kasutusvalduse lepinguid puudutava seadusemuudatuse. Nende lepingute pikendamisel lähtub riik edaspidi maa turuhinnast, kusjuures kasutustasude hüppelise tõusu vältimiseks on esialgu ette nähtud leevendused.
Praegu on maareformi seaduse alusel sõlmitud maa kasutusvalduse lepingud oluliselt soodsamad kui riigivara seaduse alusel sõlmitud rendilepingud. See tuleneb asjaolust, et kehtiva seaduse järgi on kasutusvalduse tasu 2% maa 2001. aasta maksustamishinnast, riigivaraseaduse alusel sõlmitava maa rendihind on aga turupõhine.
Riigikogus vastu võetud maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seadus sätestab, et kui kasutusvalduse lepingu 15-aastane tähtaeg möödub ja maa kasutaja soovib lepingut pikendada, sõlmitakse uus leping turupõhisest kasutustasust lähtuvalt.
Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu tõdes, et amet on juba alustanud põllumeeste teavitamist ning esmane vajadus on välja selgitada, kas soov on lepingut pikendada või maa riigilt välja osta. „Pingutame, et lepingud saaks sõlmitud võimalikult kiirest, kuna põllumajandustoetuste saamiseks peab maa olema õiguspärases kasutuses,“ tõdes Rennu. Maareformiseaduse alusel sõlmitud kasutusvalduse lepinguid on ligi 4800, need lepingud on sõlmitud 365 juriidilise ja 1110 füüsilise isikuga.
Et vältida maakasutustasude hüppelist tõusu, on ette nähtud leevendusmehhanism. Kui kasutusvalduse leping lõpeb enne 2022. aasta 1. juunit, on kasutusvalduse aastatasu lepingu pikendamisele järgneval esimesel aastal 33%, teisel aastal 66% ja alates kolmandast aastast 100% turupõhisest kasutustasust. See tähendab, et alates 2022. aasta 1. juunist lõppevatele lepingutele leevendusmehhanism ei laiene ja need lepinguid pikendatakse kohe turupõhise kasutustasu eest. Samas on tagatud piisav etteteatamise aeg, et kasutusvaldaja oskaks arvestada kasutustasu suurenemisega. Kasutusvaldajatele säilib ka edaspidi õigus maa välja osta.
