Maa-amet koos Päästeameti ja Ehitisregistriga hakkab välja töötama tehisintellektil põhinevaid lahendusi, et Eesti teede, hoonete ja veekogude andmeid automaatselt uuendada ja täiendada. Tehisaru abil muutub andmete kogumine ja uuendamine oluliselt kiiremaks ja soodsamaks.
“Ruum meie ümber muutub pidevalt ja meil on vaja palju kiiremini kaardiandmeid uuendada, sest täpsed kaardid tagavad selle, et riik ja omavalitsused saavad otsuste tegemisel tugineda õigetele andmetele – näiteks uute lasteaedade, transpordilahenduste ja tervishoiuteenuste planeerimisel,” sõnas Maa-ameti ruumiandmete osakonna juhataja Lea Pauts.
Kaardiandmete keskmine vanus on 10 aastat, mis tähendab, et kaardid ei kajasta õigesti kiiremini muutuvaid nähtusi. Kasutajad vajavad aga üha uuemaid ja täpsemaid andmeid. „Oleme olukorras, kus igal aastal jääb osa kaardiandmetest uuendamata, sest kaardistajaid ei ole piisavalt. Kaardistajate arvu suurendamine ei ole jätkusuutlik, vaja on nutikamaid lahendusi, mis vähendaksid käsitöö mahtu,“ lisas Pauts.
Masinõppe rakendamine aitab automaatselt tuvastada teid, veekogusid, hooneid, nende korruselisust ja sissepääse, kiirendades kaardiandmete uuendamist. Kvaliteetsed ja rikastatud asukohaandmed (sh hoonete korruselisuse info ja välisuste asukohad) on olulised näiteks kulleritele, aga ka Päästeametile ja Häirekeskusele teekonnaarvutuste ja evakueerumisplaanide tegemisel. Projektis loodavate mudelite tulemusi rakendataksegi Päästeameti ja Ehitisregistri tööprotsessides, et valideerida nende kasutussobivust eri valdkondades.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Erti Suurtalu selgitab andmeuuenduse kitsaskohti: “On olnud olukordi, kus kodanikud teavitavad, et kusagilt metsa tagant paistab suitsu. Päästjad ei suuda vähese info tõttu põlengule kiiret juurdepääsu leida. Sündmuspaigale jõudes on hoone maha põlenud ja ainult tuul puhub tuhka laiali. Eestis on selliseid eraldatud kohti mitmeid. Värsked kaardiandmed aitavad kiiremini kohale jõuda, et kahju inimestele ja loodusele oleks minimaalne.”
Tegemist on äsja Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi toetuse saanud innovatsiooniprojektiga, mille kestus on kaks aastat. Projekti tulemiteks on viis masinõppel põhinevat andmetuvastuse töövoogu ehk mudelit, millega täienevad teede, veekogude, hoonete, nende ligipääsude ja korruste andmed ning andmeuuendus kiireneb oluliselt.
