Maa-ameti andmetel toimus Eesti kinnisvaraturul 2020. aastal veebruaris 3963 ostu-müügitehingut, mis on ligi 10 protsenti rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Tehingute koguarvust 50 protsenti toimus korteriomanditega, 29 protsenti hoonestamata ja 15 protsenti hoonestatud maaga ning ülejäänud 6 protsendi hulka jäid tehingud mitteeluruumide ning hoonestusõigustega.
Veebruaris oli kinnisvaraturg traditsiooniliselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 45 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakond vastavalt 12, 8 ja 7 protsendiga tehingute koguarvust. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.
Veebruarikuus müüdi korteriomandina 1997 eluruumi. Korteriomandi ostu-müügitehingute koguarv oli eelmise aasta veebruariga võrreldes ligi 20 protsenti suurem. Korteriomandite koguarvu kasvu taustal on samuti kasvanud kolme suurima keskuse korterite ruutmeetri keskmine hind – Tallinnas oli ruutmeetri keskmine hind 2100 eurot (kasv eelmise aasta veebruariga võrreldes 10 protsenti), Tartus 1600 (kasv 14 protsenti) ja Pärnus 1100 eurot (kasv 12 protsenti).
Hoonestamata maaga tehti 1132 ostu-müügitehingut. Tehingute koguarv kasvas eelmise aasta veebruariga võrreldes 6 protsenti. Samas oli kinnisvaraturul hoonestamata maa pakkumiste arv 11 protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal. Sõlmitud ostu-müügitehingute põhjal oli 2020. aasta veebruaris hoonestamata elamumaa (välja arvatud linnad) kalleim Harju maakonnas, kus selle ruutmeetri keskmine hind oli ligi 34 eurot. Tartus oli hoonestamata elamumaa ruutmeetri keskmine hind ligi 14 ja Pärnus 4 eurot.
Põhjalikum ülevaade SIIN.
Maa-amet avaldab 2020. aastast iga kuu 20. kuupäeva paiku kodulehel eelnenud kuu kinnisvaraturu ülevaate, mille eesmärk on operatiivselt anda ülevaade valdkonnas toimuvast. Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas.
