Maa-ameti 2017. aasta kinnisvaraturu ülevaates on välja toodud hinnatasemed kõikide suuremate asulate puhul, kus toimus vähemalt 5 tehingut. Ülevaate alusel toimus Eesti kinnisvaraturul 2017. aastal kokku 63 115 tehingut (ost-müük, kinkimine, vahetamine, muu tehing), mis on ligi 9% enam kui 2016. aastal. Ostu-müügitehinguid oli 51 773, mis on 9,3% võrra rohkem kui 2016. aastal. Kinnisvaraturg on aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 43% kõikidest tehingutest, moodustades kõigi 2017. aasta tehingute koguväärtusest 68%.
55,2% ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega ning 44,5% kinnisasjadega, sealhulgas panustasid tehingute arvu kasvu mõlemad tehinguobjektid, korteriomandid küll suuremas mahus.
Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2017. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles 0,5 €/m² Järva maakonnas ning 21€/m² Harju maakonnas.
Haritava maa turusektoris olid hinnatuimad Jõgeva, Järva ning Põlva maakonna põllumaad, kus mediaanhind oli kõrgeim: 3 300 – 3 400 EUR/ha. Metsamaade puhul olid suurima mediaanhinnaga Võru ning Valga maakonnas.
Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv kasvas 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga 8,2%, kuid tehingute koguväärtus suurenes lausa 16,5%, mis tähendab, et tehingud toimusid keskmiselt kõrgemate hindadega.
Harju maakonnas toimus 2017. aastal 54,6% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnevad Tartu maakond 11,6%, Ida-Viru maakond 9,9%, Pärnu maakond 6,0% ning Lääne-Viru maakond 4,1%. Ülejäänud maakondades toimus 2017. aastal korteritega tehinguid vähem kui 2% kõikidest tehingutest Eestis.
Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub sadadesse kordadesse. Korterite hinnastatistikale andis 2017. aastal värvi uute korterite kõrge osakaal, mis selgitab tehingute koguväärtuse suurt kasvu ning samuti mõningate asumite hinnahüppeid.
