Maa- ja Ruumiameti 2024. aasta kinnisvaraturu ülevaade näitab, et turg püsis stabiilne, kuid tehingute koguväärtus kasvas 5,5 miljardi euroni. Kokku toimus 51 292 tehingut, millest 40 640 olid ostu-müügitehingud. Kuigi ostu-müügitehingute arv jäi samale tasemele kui 2023. aastal, suurenes koguväärtus 13%, viidates sellele, et kinnisvara keskmised hinnad on tõusnud.
Korteriturg: hinnad püsivad kõrgel, kuid tehingute arv on vähenenud
Korteritega tehti 2024. aastal 50,6% ostu-müügitehingutest ning nende koguväärtus moodustas kinnisvaraturu kogumahust ligikaudu 2,4 miljardit eurot. Sarnane suhe on kinnisvaraturul olnud juba 2016. aastast, vaid 2023. aastal moodustas korterite tehingute maht koguväärtusesest 57%.
Hinnatase on endiselt piirkonniti väga erinev: kui väiksemates asulates nagu Sonda, Misso, Püssi ja Kiviõli on keskmise Eesti palgaga võimalik soetada 20-ruutmeetrine korter, siis Tallinna Kalaranna piirkonnas võib ühe ruutmeetri hind ulatuda üle 10 000 euro. See tähendab, et Tallinna kalleima piirkonna ühe ruutmeetri soetamiseks tuleb töötada keskmiselt kolm kuud.
Tehingute jaotus maakondade lõikes
Haritava maa hinnakasv on pidurdunud, kuid viie aastaga on hinnad kahekordistunud
Maatükkidega toimus 2024. aastal kokku 17 623 tehingut, millest 10 601 olid hoonestamata ja 7022 hoonestatud maaga seotud tehingud. Haritava maa hektari mediaanhind oli 6557 eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga sisuliselt muutumatu. Samas oli eelnevatel aastatel toimunud kiire hinnatõus, mistõttu võib hinnastabiilsust pidada turu rahunemise märgiks.
Haritava maa hinnad on viimastel aastatel nii kõvasti tõusnud, et kui võrrelda tänast hinda, siis see on võrreldes 2019. aastaga kahekordistunud ehk kui haritav maa maksis 2019. aastal ümardatult 3300 eurot hektar, siis täna peab selle eest maksma 6557 €/ha.
Loodusliku rohumaa hinnad on viimase viie aastaga kahekordistunud, jõudes 2019. aasta haritava maa tasemele. Loodusliku rohumaa eest peab täna maksma sellist hinda, mis tuli maksta 2019. aastal haritava maa eest. Kõrgemad haritava maa hinnad on traditsiooniliselt piirkondades, kus on viljakamad mullad: Tartu, Lääne-Viru, Põlva, Jõgeva ja Järva maakonnas.
Üle miljoni euroste tehingute arv tõusis
2024. aastal kasvas kõrgema hinnaga tehingute osakaal. Kui 2023. aastal tehti üle 1 miljoni euro väärtuses ostu-müügitehinguid 180, siis 2024. aastal oli neid juba 223. Huvitaval kombel toimus neist kaks kolmandikku aasta teisel poolel.
Üheks võimalikuks mõjuteguriks on euribori langus – 2023. aasta keskel ületas kuue kuu euribor 4% piiri, mis mõjutas turuaktiivsust negatiivselt. 2024. aasta keskel hakkas euribor langema, mis on ajalooliselt kinnisvaraturgu elavdanud. Kui see trend jätkub, võib 2025. aastal oodata kõrgema hinnaklassi tehingute kasvu.
Kokkuvõte: turg stabiliseerub, kuid ootused on kõrged
2024. aasta kinnisvaraturg näitas, et hinnad püsivad kõrgel, kuid tehinguaktiivsus on paljuski seotud rahastamistingimustega. Kuna euribori langus viitab soodsamatele laenutingimustele, võib see anda 2025. aastaks põhjust ootusärevuseks.
