Maa- ja Ruumiameti välja kuulutatud riigiarhitekti avalikul konkursil osales oodatust vähem kandidaate, mistõttu liigutakse täiendavate heade kandidaatide leidmiseks edasi sihtotsinguga.
Konkursile laekus kuus kandidaati. „Riigiarhitekti roll on uus ja väga vastutusrikas ning seda olulisem on leida õige inimene. Lootsime niivõrd kaalukale ametikohale rohkemaid kandidaate,“ selgitas Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. „Me täname kõiki kandideerijaid, kes riigiarhitekti konkursil osalesid. Konkursi lõppvooru jõudsid kaks väga heal tasemel kandidaati, kuid kuna tegemist on sedavõrd olulise ja laiapõhjalise ametikohaga, mis loob aluse riigiarhitekti rollile Eestis, liigume täiendavalt edasi sihtotsinguga laiendamaks kandideerijate ringi. Eesmärgiks on olla veendunud, et kõik potentsiaalsed head kandidaadid on riigiarhitekti konkursile kaasatud ning et me leiaksime tugevate kandidaatide seast just parima tulevase riigiarhitekti.“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev tõi välja ootuse, et MaRust kujuneb Eesti keskne ruumiloome kompetentsikeskus ja riigiarhitektil on selle visiooni elluviimisel kandev roll. „Meie strateegiline eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik ruumiloome, tark maakasutus ning tõhustada ja kiirendada planeeringuid. See tähendab väga konkreetsete ruumiliste olukordade lahendamist. Näiteks mõne olulise investeeringu jaoks sobiva asukoha leidmine, mõne kohaliku omavalitsuse abistamine arengusuundade lahti mõtestamisel või omavalitsustega koostöö riiklike objektide sujuvaks integreerimiseks kohalikku ruumilisse konteksti. Need on ehedad näited, kuidas mõjutada Eestis kvaliteetse ruumi loomist ja neid peab lahendama kompetentselt ning kõiki osapooli kaasates. See ongi riigiarhitekti roll – suurte strateegiliste eesmärkide ellu viimine praktilises ruumiloomes,“ rõhutas Sergejev.
Sihtotsingu käigus tehakse ettepanekud potentsiaalsetele kandidaatidele, kes omavad tipptasemel teadmisi arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juhtimisest ning kellel on võimekus viia ellu riiklikke ruumipoliitika eesmärke. Riigiarhitekti rolli teeb omakorda eriliseks see, et ta esindab muuhulgas riiki suure hulga maade omanikuna. Riigiarhitekti positsioon annab unikaalse võimaluse ehitada üles Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiloome valdkond, kujundada maa ja ruumiloome ning riigimaade strateegiline vaade ning vedada selle elluviimist.
„Ootame riigiarhitekti rolli visionääri ja juhti, kes aitab luua Eesti ruumilise arengu strateegia ning suudab selle ka edukalt ellu viia ning toob kvaliteetse ruumiloome igapäevase ruumiplaneerimise tasemele,” lisas Tamtik. Riigiarhitekti positsioon on selle aasta alguses alustanud Maa- ja Ruumiameti täiesti uus funktsioon ja suurepärane võimalus olla Eesti ruumilise arengu strateeg ning ruumiloome valdkonna juht. Riigiarhitekt asub juhtima Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistust ning saab oma ruumiloome meeskonna ise luua.
Sobiva kandidaadi hindamiseks moodustatakse komisjon Maa- ja Ruumiameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning arhitektuuri- ja planeerimisvaldkonna esindajatest.
Maa- ja Ruumiamet (MaRu) on selle aasta alguses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegevust alustanud riigiasutus. Amet loodi Maa-ameti baasil ning sinna liitusid maaparanduse valdkond Põllumajandus- ja Toiduametist, e-ehitus (sh Ehitisregister) Kliimaministeeriumist ning ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded (sh planeeringute register) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
