Valitsuse tänase otsusega lõpetatakse Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, millega kavandati püsiühendust mandri ja Muhu saare vahel.
Mandri ja Muhu saare vaheline püsiühendus on küsimärgina laual olnud juba mõnda aega. Riik alustas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Praeguseks on koostatud planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm, sh vajalike uuringute nimekiri.
„Riigieelarve keerulist seisu silmas pidades ei ole lähituleviku perspektiivis võimalik püsiühenduse rajamisega edasi liikuda ning valitsusel tuli praegu eriplaneering lõpetada,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Suure väina püsiühenduse loomiseks vajaminevate uuringute ja projektide mahu ja keerukuse tõttu jõutaks planeeringu kehtestamiseni alles 2028. aastal ning see vajaks 4,5 miljoni euro ulatuses täiendavaid investeeringuid. Hinnanguliselt maksab kogu protsess suurusjärgus 15–40 mln eurot, sõltudes valituks osutuvast alternatiivist, mis võiks olla kas tunnel või sild. Praegu on aga veelgi olulisem panustada saarte ja mandri vaheliste praami- ja lennuühenduste kvaliteedi hoidmisesse ja parandamisse.“
Rahandusministeeriumi lepingulisele konsultandile korvatakse pärast planeeringu lõpetamist kõik paari kuu jooksul tehtud tellitud töödega kaasnenud kulud.
Alates 2020. aastast on Eesti valitsussektori eelarvepositsioon liikunud puudujääki. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi on tegu püsiva defitsiidiga ja aastani 2027 jääb eelarvepuudujääk igal aastal sügavamaks -4%st SKP-st. Arvestades Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi maksumust (u 4,6 mln eurot) ja eeldatavat kogukulu (15–40 mln eurot), on Rahandusministeerium hinnanud, et eelarvet planeeringu koostamiseks alates 2024 ei ole võimalik ette näha. Ühtlasi ei peeta põhjendatuks eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi 2023. a planeeritud töödega jätkamist, kui on ette teada, et lisaraha tööde lõpuleviimiseks järgnevatel aastatel eraldada ei ole võimalik.
„Mõistan, et nii mõnegi jaoks on see kurb uudis, sest püsiühenduse toetajaid oli Saaremaal omajagu,“ nentis Madis Kallas. „Küll aga oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et me tagame parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsime, kuidas saaks neid ühendusi veel paremaks muuta.“
Parvlaevareisijate arv 2022. aastal oli 1,65 miljon inimest. Reisijate arv ei ole Virtsu-Kuivastu liinil nelja aasta jooksul kasvanud. 2022. aastal oli reisijaid 6% vähem kui 2019. aastal.
