Viimase viie kvartali jooksul on korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad pidevalt langenud, viimased seitse kvartalit langeb tehingute arv. Seega väheneb turul käibiva kinnisvara rahaline maht samuti. Nii on Harjumaa korteriomanditehingute käive 2008. a. III kvartalis maa-ameti andmetel 61% väiksem, kui see oli seda tehingute mahu tippajal 2006. a. IV kvartalis. Kinnisvaraturul ringleva rahamassi vähenemine ning kinnisvaratehingute arvu langus tähendab otseselt ka seda, et väheneb maaklertasude maht.
Keskmine vahendustasu on 47 000 krooni
2008. a. III kvartalis tehti Harjumaal 2049 korteriomanditehingut koguväärtusega 2,3 miljardit krooni. Kui arvestada, et hinnanguliselt 70% kinnisvaratehingud tehakse maaklerite vahendusel ning keskmiseks maaklertasuks on suurusjärk 3% vahendatava vara väärtusest, siis võiks maaklertasude maht kvartalis olla 48,3 miljonit krooni ehk ligikaudu 47 000 krooni vahendatud tehingu kohta.
Siit tekib küsimus, et kui palju on neid maaklereid, kes seda vahendustasu endivahel jagavad? 2008. aasta detsembri alguse seisuga oli kinnisvaraportaalis KV.EE 894 maaklerit, kel oli portaalis üleval aktiivseid kuulutusi. Kuivõrd paraku kõik maaklerid portaali KV.EE ei kasuta, kuid samas osad maaklerid tegelevad äripindade ja/või üüripindade vahendamisega, siis võiks arvata, et Tallinnas-Harjumaal tegutsebki suurusjärgus 900 maaklerit, kes vahendavad elamispindade ostu-müügitehinguid.
Igakuine maaklertasu on 18 000 krooni
Seega jääb turul ringlevast vahendustasust korterite ostu-müügivahendusega tegeleva maakleri kvartaalseks vahendustasuks keskmiselt 54 000 krooni ehk igakuiseks tasuks tagasihoidlik 18 000 krooni. Kui hinnata maaklerite vahendusel tehtavate tehingute hulka madalamaks, kui 70%, siis jääb igakuine keskmine maaklertasu veelgi väiksemaks.
Võhikutele tuleb siinkohal ära märkida, et seda 18 000 krooni ei saa lugeda maakleri igakuiseks töötasuks. Reeglina saab maakler ettevõtte teenitud vahendustasust umbes kolmandiku, millest ta peab veel kandma side- ja transpordikulud ning tasuma sotsiaalkindlustuse ning tulumaksu. Ettevõttele jääva kahe kolmandiku vahendustasu arvelt kantakse turundus- ja reklaamikulud, büroo üür ja muud kontorikulud. Nii on maaklerite sissetulek üsna kokku kuivanud.
Maaklereid jääb vähemaks
Positiivne uudis eelneva valguses on see, et maaklerite hulk on jõudsalt kokkutõmbumas. Vähenev maaklerite hulk tähendab seda, et ühele maaklerile jääv vahendustasu suurus võiks pigem suureneda.
Negatiivne uudis aga räägib sellest, et eeldatavalt on ka järgmise aasta jooksul korteriomanditehingute arv ja keskmine ruutmeetrihind ning sellest tulenevalt ka turul ringleva raha mass vähenemas. See vähendab maaklerite vahel jagamisele minevat maaklertasu hulka.
Kinnisvara vahendusteenuse tarbijate seisukohast on maaklerite ridade hõrenemine positiivne. On selge, et esmalt viskavad püssi nurka ja lahkuvad nõrgemad. Turule jäävad need, kes on juba pikalt tegutsenud ja/või kes suudavad pakkuda tarbijate vajadusi rahuldavat teenust. Seeläbi tõuseb maaklerite keskmine tase ja klientide rahulolu maaklerteenusega.
Harjumaa korteriomanditehingute kogu väärtus, mln krooni (vasak telg) ja tehingute arv (parem telg)
