Inimene, kes otsib endale sobilikku maatükki uue elamu ehitamiseks, seisab äkitsi mitmete keeruliste küsimuste ees, mille lahendamine võib üle jõu käia. Käesoleva kirjatükiga üritakski anda maaostjale soovitusi, mida peab kindlasti tähele panema, et ostutehingule saaks ka tagantjärele rahuloleva pilguga vaadata.
Krundi müüja küsib maa eest hinda, kuid millest see hind tuleneb? Millest see koosneb?
Nagu iga teise kinnisvaraobjekti puhul on ka maa hinna juures peamiseks teguriks asukoht. Asukoha juures mängivad rolli ligipääsetavus mitmest suunast, looduskeskkond, haljastus, piirkonna kriminogeenne taust jne. Mitte vähem tähtis ei ole kaupluste, teenindusasutuste, lasteaia ja kooli olemasolu.
Kindlasti peab krundi kohta välja selgitama selle õigusliku staatuse – kas on tegemist kinnistusse kantud maaga, eelisostuõigusega jne. Samuti peab kinnistu puhul arvestama ka kohaliku omavalitsuse eelisostuõigusega kahe kuu jooksul peale notariaalset tehingut.
Välja tuleks uurida ka detailplaneeringu olemasolu või selle puudumine. Nii võib detailplaneeringust selguda, et võimaliku elamumaa naabruses asub perspektiivne tootmistsoon, mille naabruses potentsiaalse saastuse tõttu elu vaevalt meeldivaks kujuneb. Teisalt võib detailplaneering seada olulisi piiranguid ehitistele, mis ei pruugi kokku sobida maaostja esialgsete plaanidega.
Enne ehitustegevusele mõtlemist peab järele uurima ka maa sihtotstarbe, kuna elamumaast erineva sihtotstarbe korral ei ole võimalik saada elamu ehitamiseks ehitusluba.
Ehitamise juures võivad takistusteks kujuneda kommunikatsioonide – elektri, vee, kanalisatsiooni ning telefoniside võimalused. Kindlasti tuleb põhjalikult lähimalt teenusepakkujalt järele uurida, millal, millise hinna eest ja millise võimsusega kommunikatsioonid on võimalik krundile saada.
Võimalik on ka olukord, kus kommunikatsioonid on krundil täiesti olemas, kuid need põhjustavad hoopiski ebameeldivusi. Nii võib näiteks diagonaalis üle krundi joosta kõrgepingeliin või maa seest kanalisatsioonitrass, mida ei ole võimalik teisaldada. See seab piirangud ehitustegevusele, mis võib viia krundi ebasobivaks muutumiseni.
Ükski toodud uurimist vajavatest punktidest ei tohi maa ostmise juures tähelepanuta jääda, kuid on veel hulgaliselt nüansse, mida siinkohal ei jõua lahti seletada. Oluline on tähele panna, et väike eksimus või unustamine võib tulevikus väga valusalt kätte maksta, eriti kui on tegemist suurte rahasummadega.
Seetõttu on kinnisvaratemaatikast kaugelseisva ostja jaoks alati soovitav pöörduda professionaalse abi saamiseks spetsialistide poole, kellede jaoks on kinnisvaratehingud igapäevased tööülesanded.
Artikli autor on Tarmo Leeman. Artikkel on avaldatud 01.03.2000 väljaandes Äripäev –
