Palju on olnud juttu kiiresti kasvavast palgast, mis järjest vähendab kohalike Eesti ettevõtete ekspordivõimet ja seeläbi konkurentsivõimet. Veel enam on kõne all olnud elamispindade kiire hinnatõus.
Numbritesse süvenedes näeme, et elamispindade tehinguhinnad on viimaste aastate jooksul kerkinud oluliselt kiiremini kui sissetulekud. Viie aastaga on keskmine palk kerkinud 30, aga keskmine korteriomandi tehinguhind koguni 53%. See on omakorda vähendanud ostujõudu ehk Eesti elanike võimekust kodu soetada.
Madal intressimäär teeb ostu soodsaks
Siiski on tarbijatele appi tulnud madal intressimäär ja soodsad laenutingimused. Eesti pankade väljastatud uute eluasemelaenud intressimäärad ei ole olnud kunagi nii soodsad, kui 2014. aasta lõpus, mil keskmise uue eluasemelaenu sai 2,2-protsendilise intressimääraga. Samas lähedal ehk alla 3 protsendi on keskmine intressimäär olnud juba viimased 10 kvartalit.
Ostujõu arvutamiseks võtame mängu nii kinnisvara hinna, palga kui ka intressimäära. Teeme arvutuse, kui mitu ruutmeetrit keskmise hinnaga korterit suudab keskmise netopalgaga laenuvõtja soetada. Laenutingimustena on arvestatud 25-aastast eluasemelaenu turu keskmise intressimääraga, mille teenindamiseks kulutab laenuvõtjast koduostja 25% oma netopalgast.
Üldise kõiki Eesti suurlinnu hõlmava trendina näeme, et 2008. aasta kiirest korterihindade langusest tingituna suurenes ostujõud palgalangusele vaatamata üsnagi tempokalt.
Suurim ostujõud on narvalastel
Seejärel on ostujõud asunud mõnes linnas vaiksemalt ja teises kiiremini langema. Ostujõud on enam vähenenud Narvas, kus vaatamata langusele on keskmist palka kasutades osta siiski kõige suurem arv keskmise korteri ruutmeetreid. Ilusa pildi rikub asjaolu, et Ida-Virumaa suur väljaränne ja sellest tulenev nõudluse vähenemine. Samuti on maaklerite hinnangul praktiliselt kadunud Venemaa poolt tulevad Narva ja Narva-Jõesuusse raha paigutajad.
Tallinnas-Tartus on ostujõud vähenenud mõõdukamalt. Tallinnas saab keskmise palgaga opereerides soetada 35 ruutmeetrit keskmist elamispinda. Võiksime arvata, et Eesti inimeste keskmist jõukuse taset arvestades on ostujõud üsna mõistlikul tasemel, kus üksi elav inimene saab soetada keskmise ühetoalise korterit. Seda ei ole küll liiga palju, kuid Eesti sissetulekuid ehk elatustaset arvestades üsna mõistlik tase, kus liiga musti toone mängu tooma ei peaks.
Pärnu ostujõud kõrgel tasemel
Ostujõu vähenemine ei ole praktiliselt puudutanud Pärnu linna, kus keskmist palka appi võttes saab osta 46 ruutmeetrise korteri. Seda on erinevalt Tartust-Tallinnast enamgi veel kui näiteks 3-4 aastat tagasi.
Ostujõu dünaamikat hinnates peab rõhutama, et suhteliselt ilusa pildi maalimisel tuleb olulisel määral appi soodne intressimäär. Kui Intressimäär oleks 2,2 protsendi asemel näiteks 5 protsenti, väheneks Tallinna ostujõud tänase 35 ruutmeetri pealt juba kukkunud 27 ruutmeetri peale.
Kodu ostes tuleb arvestada intressimäära tõusuga
Kokkuvõtlikult võime öelda, et koduostjate ostujõud on suurlinnades suhteliselt heal tasemel ja seda isegi vaatamata kiirele korterihindade tõusule. Pildi teeb rõõmsamaks ülimadal intressimäär, mis annab võimaluse soodsatel laenutingimustel suurema korteri soetamiseks.
Arvestama peame, et kui Euroopa võlakirjaostud peaksid endaga deflatsiooni ehk hinnalanguse pöörama ümber inflatsiooniks, siis tähendab see varem või hiljem intressimäärade tõusu ehk kodu ostmise poole pealt vaadates ostujõu vähenemist.
Soovitusena koduostjale peab andma nõu mitte jääma lootma tänase ülimadala intressimäära püsimisele. Kodu laenu abil finantseerides peaks arvestama, et jõud käiks laenumaksetest üle ka juhul, kui intressimäär tõuseb tänaselt tasemelt 4-5 protsendini.
