Esimesel poolaastal vähenes kõigis kolmes Balti riigis tähtajaliste hoiuste maht – Eestis aastaarvestuses 5,3, Lätis 5,0 ja Leedus 3,4 protsendi võrra. Nõudmiseni hoiustel ehk arvelduskontodel hoitava raha maht suurenes vastavalt 11, 7 ja 2,3 protsendipunkti.
„Madalad intressimäärad ei soodusta arvelduskontodelt raha tähtajalistele hoiustele paigutama ja lõppenud tähtajalisi hoiuseid enam ei pikendata. Nii Euroopa kui USA finantsturud on suhteliselt ebakindlad ja seetõttu on üsna madal eraisikute valmisolek soetada potentsiaalselt kõrgemat tootlust pakkuvaid, kuid riskantsemaid finantsvarasid. Raha paigutamiseks otsitakse alternatiivseid võimalusi – näiteks kinnisvara,“ selgitas SEB Leedu kodumajapidamiste ekspert Julita Varanauskiene.
“Lätis ja Leedus SEB poolt läbi viidud küsitlused näitavad, et vastavalt 50 ja 40 protsenti vastanutest ootab kinnisvara hinnatõusu lähitulevikus. Aasta tagasi olid ootused märgatavalt tagasihoidlikumad – kinnisvara hinnatõusu pidas tõenäoliseks Lätis 39 ja Leedus 32 protsenti vastanutest,” selgitas Varnauskiene.
Tähtajalisi hoiuseid kasutatakse pigem raha kogumiseks, kusjuures hoiustaja loodab tähtajaliselt paigutatud rahalt arvestatavat intressi teenida, samal ajal kui nõudmiseni hoiustel hoitavad vahendid on mõeldud lähitulevikus kulutamiseks ja intressi lisandumist ei oodata. Täna on Balti riikides olukord, kus ka raha pikemaajaliseks säästmiseks kasutavad pered pigem tavalist arvelduskontot kui tähtajalist hoiust või muid pankade poolt pakutavaid säästmise ja investeerimise võimalusi.
“Võib arvata, et enamik peresid hoiab oma sääste jätkuvalt traditsioonilisel viisil – pangakontol või sularahas. Et pered oskaksid ja julgeksid valida keerukamaid finantslahendusi, on väga oluline üldise eraisikute finantskirjaoskuse taseme tõstmine,“ kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
SEB Balti leibkondade majandusanalüüsiga on võimalik tutvuda siin: www.seb.ee/BHO_oktoober_2013
