Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti, kuid aastases võrdluses suurenes hinnalangus 0,9 protsendini. Euroalas on hinnad energiahindade languse tõttu olnud samuti viimastel kuudel languses, hinnalangus oli mais esialgsetel andmetel 0,1 protsenti.
Hindade langus oli meil mais selle aasta suurim energiahindade süvenenud languse ja teenuste pidurdunud hinnatõusu tõttu. Kuigi nafta hind on võrreldes aasta alguse madala tasemega kiirelt tõusnud, jõudes mai lõpus 50 dollarini barreli kohta, ei ole viimastel kuudel pidurdunud mootorikütuste hindade langus võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Selle põhjus on asjaolu, et ka eelmisel kevadel oli nafta hind tõusutrendil. Kütus on võrreldes aastatagusega jätkuvalt ligi kümnendiku odavam. Lisaks odavnes elekter alanenud börsihinna mõjul ning jätkus soojuse hinnalangus.
Vaatamata palgakasvu hoogustumisele oli teenuste hinnatõus mais viimase aasta tagasihoidlikumaid. Odavnesid lennukipiletid ja sideteenused ning puhkusepakettide hinnatõus taandus. Arvatavasti oli nende arengute üheks põhjuseks tavapärasest soojem mai, mistõttu nõudluse turgutamiseks pakuti madalamaid hindu. Sideteenuste hindu mõjutab pinev konkurentsiolukord.
Veebruaris toimunud alkoholi aktsiisimäärade tõus on nüüdseks jaehindadesse jõudnud. Mais olid alkohoolsed joogid 8 protsenti kallimad kui aasta tagasi.
Alates juunist võib oodata hinnalanguse taandumist ning suve lõpul või sügise algul hindade tõusule pöördumist. Selle taga on toorainete hindade languse pidurdumine eelkõige madala võrdlusbaasi mõjul, tubakaaktsiisi tõusu lisandumine ning osa teenuste kallinemine, mida veab jätkuv palgakasv.
Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
