Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta mais 58 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga ja oli 96 miljonit eurot. Nii kaubaeksport kui ka -import kasvasid 9%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes 2017. aasta maiga võrreldes 8 miljoni euro võrra, 114 miljoni euroni.
Teenuste eksport kasvas aastaga 8% ja import 2%, mille tulemusena suurenes teenuste konto ülejääk 37 miljoni euro võrra ja ulatus 210 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku jäi aastatagusele tasemele ja oli 40 miljonit eurot.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 84 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2018. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 6. septembril 2018.
Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.
