Tallinnas Vabaduse väljaku, Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee piirkonnas asuva kivist funktsionalistlike korterelamute kogumit peetakse Eesti arhitektuuriloo üheks silmapaistvaks ansambliks, kuhu projekteerisid elamuid paljud kolmekümnendatel tegutsenud nimekad arhitektid. Viimaste aastate jooksul on mitmed sealsed hooned kenasti renoveeritud, mille hulgas on ka arhitekt Eugen Sachariase projekteeritud Pärnu mnt 40.
Hoone ajalugu algab 7. novembril 1936, mil selle krundi ostis Egon Adams, kel oli maja veel aadressil Sakala 48 ja ehituskrunt Pärnu mnt. 25. Pärnu mnt 40 hoone fassaad kinnitati riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 22. detsembril 1936.
Nii kõrgetasemelise otsuse põhjuseks oli riigivanema dekreet maist 1936 ja Vabadussõja mälestusmonumendi püstitamise seadus, mille alusel pidi Vabaduse väljaku ja selle lähema ümbruse hoonete fassaadid kinnitama riigivanem teedeministeeriumi ettepanekul. Piirkonnast sooviti kujundada väärikas, kivimajadega palistatud tänavatega euroopalik kesklinn. Kui sõda poleks tulnud, oleksid uued hooned ehitatud ka näiteks Sakala, Tatari ja Süda tänavatele.
Novembris 1939 müüdi pool kinnistust mõttelistes osades edasi ning 1940. aasta sügisel maja natsionaliseeriti. Hoone kaks omanikku lahkusid 1941. aasta algupoolel Saksamaale.
Esimene Pärnu mnt 40 maja elanike nimekiri on säilinud 1943. aasta veebruarist ning tollal oli hoones 16 korterit ja esimesel korrusel kolm äriruumi. Maja omanikest elas Asta Nüchtern korteris nr 9 ja Egon Adams, kes oli Saksamaalt tagasi pöördunud, korteris nr 15. 1980-ndetel aastatel elas majas aga nimekas maalikunstnik Enn Põldroos.
Nüüd on hoone kenasti renoveeritud, seal on 15 korterit ja kaks äripinda. Majas on säilinud palju algupärast, nende hulgas ka Eestis unikaalne Kone lift. Maja katusele on paigaldatud päikesepaneelid, tänu millele on kommunaalkulud tavapärasest hoopis soodsamad.
Maja projekteerinud Eugen Sacharias (eestistatult aastatel 1939-1940 Saarelinn) sündis 1906. aastal Berliinis, õppis Praha Tehnikaülikoolis ning oli 1930. aastatel üks edukamaid arhitekte Tallinnas, kavandades siia hulga väärikaid hooneid. Näiteks esinduslikud üürimajad Pärnu mnt 8 ja 23, Roosikrantsi 19, Aia 5, 5a, 5b ja Lembitu 3, aga ka hotelli Viljandi kesklinnas (1937-1939), Peeteli kiriku Tallinnas (1937-1938) ja kiriku Tudulinnas (1939). Tema projektide järgi ehitati Nõmmel rida esinduslikke funktsionalistlikke villasid.
Märtsis 1941 siirdus Eugen Sacharias Saksamaale ning sealt 1949. aastal Austraaliasse. Ta asutas Adelaides oma arhitektuuribüroo ning tegutses arhitektina, kavandades väikeelamute rajoone ja sakraalehitisi. 1990. aastatel tema kontakt Eestiga taastus. 1991. aastal tähistati Eesti Arhitektuurimuuseumis Sachariase loomingu näitusega tema 85. sünnipäeva. Eugen Sacharias suri Austraalias märtsis 2002.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
