Täna kinnitas valitsus raudtee arendamise kava 2028. aastani, mis näeb ette ligi 900 miljoni euro eest investeeringuid, et elektrifitseerida olemasolev raudtee ning tõsta Tartu, Narva, Viljandi ja Haapsalu suunal kiiruseid kuni 160 km/h-ni.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on raudtee pidev areng muutmas rööpaid kogu transpordi selgrooks. „Rongiga reisijate arv on kahekordistunud peale uute rongide liinile tulekut ning ootame sellelt kümnendilt sarnast kasvu,“ ütles Aas. 2024. aasta lõpuks jõuavad Eestisse kuus uut mugavamat rongi, millega teenindada rohkem reisijaid. Samuti on võimalik kasutada optsiooni, et soetada kümme lisarongi. „Moderniseerimisfondist on kümne lisarongi ostuks 90 miljonit eurot olemas, mis katab kogu lisarongide kulu. Vajame rohkem ronge, et pakkuda tihedamat sõidugraafikut elektrifitseeritud ja sirgemal raudteel,“ lisas Aas.
Raudtee arenduste plaani järgi viiakse Eesti Raudteele kuuluvad raudteed täielikult elektri alla 2028. aastaks. Ühtlasi ehitatakse uus liiklusjuhtimissüsteem Tallinn-Tapa, Tapa-Narva, Tapa-Tartu ja Tartu-Valga lõikudele, et rongid saaksid läbida neid lõike suurematel kiirustel. Tartu ja Narva liinidel ehitatakse elektrifitseerimise käigus raudteid ka sirgemaks, et reisirongid saaksid läbida pikemaid lõike 160 km/h-iga.
Aasa sõnul toob rongiliiklus suuremad linnad reisijatele märksa lähemale, näiteks Tallinnast Tartusse saab tulevikus pooleteise tunniga. „Raudtee on üks parimaid võimalusi, et vähendada autokasutust ning veokite arvu maanteedel. Loome transpordi ja liikuvuse arengukavast lähtudes liiklusruumi, kus inimene saab liigelda keskkonnasõbraliku rongiga mugavamalt, ohutumalt ja kiiremini kui teiste transpordiliikidega,“ lausus Aas.
Lisaks olemasoleva raudtee uuendamisele on raudtee arendamise plaanis arvestatud uute raudteede ehitustega. „Tegevuskavast eraldiseisvalt arendame Rail Balticut, et saada kiire ühendus Pärnusse, Riiga ja sealt edasi Euroopasse. Haapsalu raudtee Rohukülani on võimalik valmis ehitada 2026. aastaks kui eelarve arutelude käigus leida juurde 80 miljonit eurot,“ selgitas Aas.
Rail Balticuga ehitatakse Eestis 14 peatust, mis tagavad tulevikus lisaks Tallinna, Pärnu ja Riia kiirele ühendusele ka kohaliku liikluse. Nendeks peatusteks on Ülemiste (Linda), Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Urge, Pärnu, Surju ja Häädemeeste.
