MKM sõlmis lepingu Euroopa Kliima, Infrastruktuuri ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA), mille alusel saab Eesti 9,5 miljoni euro suuruse rahastuse riikliku rekonstrueerimisstrateegia elluviimiseks. Koos Eesti poolse panusega on projekti Buildest kogueelarve ligi 16,3 miljonit eurot.
„Eestis on väga palju vanu hooneid, mis raiskavad asjatult energiat ja raha, kuid mille saaks muuta renoveerimise abil tunduvalt säästlikumaks. Sellest võidaksid koduomanikud parema sisekliima ja väiksemate energiaarvete näol ning ühtlasi saame hoida sellega rohkem oma loodusressursse ja parandada elukeskkonda,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Möödunud aastal valmis Eesti riiklik rekonstrueerimisstrateegia, mis seadis sihiks aastaks 2030 korda teha 22 protsenti rekonstrueerimata hoonete pindalast ning aastaks 2050 peaaegu kogu hoonefondi. „Nii inimeste heaolu kui ka kliimaeesmärke silmas pidades peame renoveerimislaine käima saama ja selleks tuleb leida viise, kuidas see oleks ka inimestele jõukohane. Siin on oluliseks märksõnaks muuhulgas teadus- ja arendustegevus, näiteks tehaselised lahendused tõhusamaks ehituseks,“ sõnas Aas.
Projekt Buildest käsitleb endas tehniliste lahenduste välja töötamist, pilootlahendusi nii erinevatel hoonetüüpidel kui ka viisidel, kliimariskide ja ringmajandusega seonduvaid tegevusi, digitaalsete tööriistade arendamist ja laiemalt renoveerimisalase teadlikkuse tõstmist, et kokkuvõttes tõsta omanike võimekust oma hooneid renoveerida. Projekt kestab 2028. aastani ja hõlmab 18 ehitusvaldkonna innovatsiooni vedava asutuse tegevusi üle kogu Eesti. Nende seas on omavalitsused, MTÜ-d, ministeeriumid, ülikoolid, erialaliidud ja riigiasutused.
Renoveerimise vajalikkust rõhutab ka eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu, mille kohaselt peaks Euroopa Liidus asuvad hooned olema aastaks 2050 süsinikuheitmevabad. See hõlmab muuhulgas miinimumnõudeid hoonete renoveerimisele, samuti renoveerimispassi kasutuselevõttu, et üksikute hooneosade renoveerimine viiks lõppeesmärgina hoone tervikrenoveerimisele. Parandamaks kõige nõrgemas seisus olevate hoonete omanikele laenuraha kättesaadavust, on Eestis ühtlasi käivitamisel elamuinvesteeringute rahastu.
