Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord märtsis hea, ent 6 kuu prognoos näitab olukorra halvenemist. Majanduskasv aeglustub, kuid peamiselt toimub see möödunud aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu.
Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsikuu hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast ehk tänavu sügisel on Eesti majandusolukord halvem kui praegu. Eelkõige väljendub see majanduskasvu märgatavas aeglustumises võrreldes 2021. aastaga. EKI 2022. aasta SKP tõusu prognoos on 1 protsent.
„Eesti majandus taastus COVID-kriisist enneolematult kiiresti – möödunud aasta majanduskasv oli lausa 8,3 protsenti. Nüüd tuleb aga ettevõtjatel arvestada ka Ukraina sõjast tingitud mõjudega nii meie kui kogu maailma majandusele laiemalt. Ettevõtjaid mõjutavad enim juba pandeemia ajal alguse saanud, kuid nüüd süvenevad tõrked tarneahelates, mistõttu on erinevad materjalid ja tootmissisendid muutunud kallimaks ning raskemini kättesaadavaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Samas ei ole ka koroona kuhugi kadunud ning ministri sõnul oli koroona tõttu töölt puudumine märtsis kogu pandeemiaaja kõige laiaulatuslikum.
Lähtudes ekspertide hinnangutest hetkeolukorrale märtsis (+55 punkti) ja väljavaadetele 6 kuu pärast (–91 punkti) on Eesti majanduskliimaindeks märtsis −33,4 punkti. Võrreldes eelmise vaatluse tulemustega detsembris (+12,8 p) on majanduskliimaindeks langenud 46,2 punkti võrra. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli märtsis napilt halvem pikaajalisest keskmisest (99,8).
Näitajaid arvestades on ekspertide ootused nii investeeringute kui ka eratarbimise arenguvõimaluste kohta eelseisval 6 kuul pessimistlikud. Ministri sõnul on selles oma osa Venemaa agressioonil Ukrainas.
Ettevõtjate sõnul on nende jaoks suurimateks probleemideks jätkuvalt oskustööjõu puudus ning sisendhindade tõus. „Sel nädalal vastu võetud välismaalaste seaduse muudatused on suur samm edasi, mis aitab leevendada tööjõupuudust senisest rohkemates valdkondades. Samuti on lühiajalise töörände pikendamine ühelt aastalt kolmele suureks abiks meie tööstusvaldkonnale,“ ütles Sutt.
Lisaks oskustööjõu puudusele on märtsis oluliseks probleemiks kujunenud ettevõtjate hinnangul ebasoodne investeerimiskliima välisinvestoritele. „Venemaa agressioon Ukrainas mõjutab negatiivselt kõiki Venemaa naabreid ja kogu maailma majandust ning arusaadavalt on sõda toonud kaasa ebastabiilsuse kasvu. Rõhutan aga, et Eesti majandus on heas seisus ning ärikeskkond soodne. Seda on kinnitanud ka minu kohtumised mitmete ettevõtjatega üle Eesti,“ kinnitas Sutt. Ministri sõnul on ettevõtjad kogu maailmas vaatamas ringi oma tarneahelaid ja toomas tootmisi tagasi Euroopasse. „Eesti ettevõtete jaoks on see suur võimalus,“ kinnitas Sutt.
Jaekaubanduse kindlustunne püsib positiivne. Kindlustunde indikaator on märtsis küll mõnevõrra madalam kui detsembris, kuid parem kui aasta tagasi. Laiemas plaanis võib hinnata jaekaubanduse olukorda stabiilseks. Ukraina sõjaga kaasnenud majandusmõju pole märtsi müüginäitajaisse veel jõudnud, küll aga kerkivad hinnad järgneva kolme kuu jooksul 90% kaupluste arvates (detsembris arvas nii 81%).
Tarbijate kindlustunde langus jätkus. Tarbijate kindlustunnet mõjutab Ukrainas toimuv sõda, pandeemia ja kiire inflatsioon. Suurenenud on nende perede hulk, kes hindavad oma majanduslikku olukorda halvemaks. Samas on suurenenud säästvate perede osakaal ning perede praegune rahanduslik olukord on parem kui aasta tagasi.
EKI pere nädala toidukorv kallines ja oli kõige kallim märtsi ostukorv alates 1992. aastast. EKI nädala toidukorv maksis märtsis 88.09 € ning oli 2021. aasta detsembri korvist 4,1% (3.50 €) kallim. 2021. aasta märtsiga võrreldes on toidukorv kallinenud 10,1% ehk 8.08 €. Märtsis võrreldes detsembriga odavnesid vaid õunad. Enim kallinesid kohv, kartul ja piimasaadused.
