Valminud on Harju maavarade teemaplaneeringu ja mõjude hindamise eelnõud. Teemaplaneeringuga määratakse riikliku huviga võimalikud alad, kus ehitusmaavarasid uurida või kaevandada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab materjalidega tutvuma, esitama oma tagasisidet ning osalema teemaplaneeringu avalikel aruteludel.
„Teemaplaneeringuga soovime koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega kaardistada ning leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute nõunik Agnes Lihtsa. „Tänu planeeringule saab inimestel olema selgem ülevaade, kus on riikliku huviga kaevandamiseks sobilikud alad ning kus on suurem tõenäosus uute karjääride rajamiseks või olemasolevate laiendamiseks. Samuti paneme kirja tingimused, kuidas kaevandamisega seotud tegevuste võimalikke mõjusid leevendada ja karjääre korrastada. Lisaks aitab teemaplaneering ennetavalt läbi mõelda, kuidas tagada ehitusmaavarade varustuskindlus aastani 2050. Võtmetähtsusega on siin aga leida tasakaal, kuidas kaevandustegevus ei kahjustaks karjääride lähedusse jäävate inimeste kodupaiku ega sealset keskkonda. Seetõttu on meie jaoks kohalike inimeste ja omavalitsuste kaasamine kogu planeerimisprotsessi vältel väga oluline,” selgitas Lihtsa.
Teemaplaneering ei sea kinnisomandile kitsendusi ega anna kaevandamisõigust, vaid määratleb riigi huviga alad, kus on võimalik kaevandamis- või uuringulube taotleda. Konkreetses kohas kaevandamiseks tuleb luba taotleda Keskkonnaametilt, kes kaevandamisloa andmise võimalikkuse üle otsustab. Loa menetlusse kaasatakse kohalik omavalitsus ja sealsed elanikud. Kohalik omavalitsus saab loa menetluse käigus kaasa rääkida ja täiendavaid tingimusi seada.
Teemaplaneeringu lahendus keskendub peamiselt kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagamisele. Eelmise aasta sügisel tutvustati avalikkusele esmaseid potentsiaalseid kaevandamiseks sobilikke alasid, mida oli lubjakivi osas metoodika alusel välja joonistunud üle 2500 hektari. Praeguseks on sellest alles jäänud ligikaudu 1000 hektarit, mis on seatud kasutuselevõtu ajalise järjekorra alusel kolme gruppi.
- Kõrge prioriteediga alade kasutusele võtmisega saab tõenäoliselt tagada kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse lähimaks 15 aastaks.
- Keskmise prioriteediga alasid ei ole võimalik kasutusele võtta lähiajal, kuid need panustavad varustuskindluse tagamisse perioodil 15+ aastat.
- Madala prioriteedi said alad, kus täna ei ole võimalik kitsendustest tulenevalt kaevandamistegevust kavandada, kuid need piirangud võivad tulevikus muutuda.
Liiva puhul on määratud piirkonnad, kus on riigi huvi strateegiliselt kaevandamistegevust suunata ja nende puhul prioriteete ei seata. Kruusa kaevandamiseks on seatud üldised põhimõtted, millest lähtuda, ent nende puhul konkreetseid alasid planeeringuga ei määrata.
Teemaplaneeringu koostamisega samal ajal viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ja asjakohaste sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine. KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ei kaasne.
Lisaks viidi eraldi läbi rohevõrgustiku analüüs ning kliimamõjude analüüs. Viimasega hinnati teemaplaneeringus määratud kaevandamisalade kasutuselevõtust tekkivaid heitkoguseid ning pakuti lahendusi nende vältimiseks ja leevendamiseks.
Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda, kuhu kuulub 16 omavalitsust – Keila, Loksa, Maardu ja Tallinna linnad ning Anija, Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Viimsi, Saue, Saku, Rae, Lääne-Harju, Kuusalu ja Raasiku vallad. Teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses.
Riigi huviga kaevandamiseks sobilikke alasid ei ole planeeritud Viimsi, Kose, Raasiku, Kiili valda ega Keila, Maardu ja Loksa linna.
Pärast kevadist eelnõude avalikku tutvustamist ja arutelusid jätkatakse suvel põhilahenduse koostamisega ning mõjude hindamise täiendamisega, millele järgneb kooskõlastamise etapp. Sügise alguses täiendatakse lahendust viimaste muudatusettepanekutega ning prognoositavalt kesksügisel on teemaplaneering vastuvõtmiseks valmis. Sellele järgneb aasta viimastel kuudel lõpplahenduse avalikustamine ning oodatavalt 2026. aasta alguses jõutakse Harju maavarade teemaplaneeringu kehtestamiseni.
Materjalide avalik väljapanek ning avalikud arutelud
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimub 14.04.-14.05.2025.
Materjalid on kättesaadavad alates 14.04.2025 https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering. Paberkandjal planeeringumaterjalid on tööaegadel tutvumiseks saadaval ministeeriumide ühishoone fuajees (Suur-Ameerika 1, Tallinn).
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid tutvustav avalik arutelu toimub 17.04.2025 kell 18.00 veebis, millega liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid hiljemalt 14.05.2025 aadressile Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või info@mkm.ee. Lisainfo: Agnes Lihtsa, 5819 0538,
Seejärel toimuvad juunikuus kohalikes omavalitsustes avalikud arutelud, kus tutvustatakse teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamise tulemusi:
- 05.06.2025 algusega kell 18.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski)
- 09.06.2025 algusega kell 18.30 Tabasalu Kooli algklasside majas (Kooli 7, Tabasalu)
- 11.06.2025 algusega kell 18.00 Kostivere Kultuurimõisas (Mõista tee 2, Kostivere)
- 12.06.2025 algusega kell 18.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru)
- 16.06.2025 algusega kell 18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu)
- 17.06.2025 algusega kell 18.00 Nõmme maja saalis (Valdeku 13, Tallinn)
- 19.06.2025 algusega kell 18.00 veebis (aruteluga liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval)
