„Euroopa Liidus on käivitunud mitmed olulised algatused, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Eelmisel aastal käivitunud Euroopa kliimapakt ning renoveerimislaine strateegia puudutavad lähiaastatel ka meie riigi ehitusvaldkonna suundumusi ning panevad otsima aina tõhusamaid lahendusi, kuidas meie ökoloogilist jalajälge vähendada,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
„Varem nähti kliimaneutraalsuse saavutamisel päästerõngast energiatõhusalt ehitatud hoonetes, kuid nüüd mõistetakse paremini, et arvestada tuleks hoone kogu elukaare mõjuga, alates ehitusmaterjalide tootmisest ja lõpetades lammutamisega. Eesmärgiks on saanud ringmajanduse suunas liikumine ning selle käigus tuleb hinnata hoonete kogu olelusringi keskkonnamõju,“ ütles minister Aas.
Eestis pole hoonete olelusringi varem põhjalikult uuritud ning hetkel puudub Eesti kontekstis teemast terviklik ülevaade, mistõttu kuulutas MKM välja hanke uuringule, mis annaks ülevaate süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamise võimaluste kohta Eesti ehitussektoris.
Uuringu tulemusel valmivad süsinikujalajälje arvutamise tööriist ja Eesti konteksti sobiv ehitusmaterjalide süsinikujalajälge arvestav andmebaas, mis saavad lähtekohaks ehitusvaldkonna poliitikakujundamises. „Sarnaselt energiamärgistele on võimalik, et hoonete ehituslubade taotlemisel, arhitektuurikonkurssidel või projekteerimishangetel saab üheks tingimuseks ka hoone elukaare süsinikujalajälg,“ lisas Aas.
Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on osa ehitusvaldkonna strateegiast „Ehituse pikk vaade 2035“.
