Eesti Konjunktuuriinstituudi esimese kvartali ülevaatest selgus, et ettevõtjate ja ekspertide hinnangul majanduse hetkeolukord võrreldes eelneva kvartaliga paranes.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on majanduse olukorra paranemise taga nii nõudluse kasv, millele on kaasa aidanud ekspordi taastumine kui ka ettevõtjate pingutused uute välisturgude leidmisel.
„Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet aitavad kasvatada ka valitsuse otsused riigi julgeoleku tagamiseks, et me oleksime kindlalt kaitstud. Lisaks ettevõtete kasumimaksu tühistamine ja tulumaksukoormuse langetamine eraisikutel. Oleme asunud jõulisemalt vähendama bürokraatiat ja halduskoormust, et ettevõtjatel jääks rohkem väärtuslikku aega oma äriga tegelemiseks. Jätkame tööd meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisel, et majanduskasvule hoogu juurde anda ja seeläbi nii ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunnet parandada,“ kommenteeris Keldo.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp märkis, et majanduskliima näitaja on ekspertide hinnangul kolme aasta järel tõusnud taas rahuldavale tasemele, kuigi jooksvat majandusolukorda hinnatakse jätkuvalt halvaks. „Majanduse seisundit iseloomustavate näitajate järkjärguline paranemine toetab kõrgemaid ootusi tuleviku suhtes. Olukorda, kus majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on kõik jätkuvalt alla pikaajalise keskmise, aitaksid parandada valitsuse reaalsed sammud ettevõtluskeskkonna ja tarbija olukorra parandamisel. Kindlasti vajab tähelepanu maksude ja hindade kiirest kasvust tulenev ostujõu langus, mis on raskendanud üha enamate perekondade rahanduslikku olukorda ja hoiab väga madalal ka meie tarbijakindlust. Tuleviku jaoks on aset leidnud majandusolukorra stabiliseerumine ja mõningane paranemine hea. Meie lähiaja arenguid mõjutavad kõige enam ebastabiilsus maailmamajanduses ja meie tarbijat koormavad peagi jõustuvate maksude tõusud ning kiire hindade tõus.“
Üldise kindlustunde kasvule viitab ekspertide hinnang, et ka poole aasta pärast on Eesti majanduse olukord parem. Majanduskliima indeks, mis on ekspertide poolt majanduse hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast antud hinnangute
geomeetriline keskmine jõudis esimest korda peale 2021. aasta lõppu plussi, mis viitab majanduse taastumisele. Samuti jõudis üle kahe aasta tippu majandususaldusindeks.
Enam kui pooled ekspertidest usuvad, et majanduse olukord on kuue kuu pärast parem. Eksperdid hindavad, et investeeringud ja eratarbimine on kuue kuu pärast sarnased tänasele olukorrale.
Samas ootavad eksperdid, et järgneva poolaasta jooksul väliskaubanduse maht suureneb – nii arvavad 61% ekspertidest. Väljavaade nii ekspordi kui ka impordi kasvu suhtes on positiivne.
Majandusekspertide hinnangul on investeeringute olukord mõnevõrra parem kui detsembris, rahuldavaks hindavad seda 56% ekspertidest. Paranesid hinnangud ka eratarbimisele, rahuldavaks hindasid seda 67% ekspertidest.
Suuremate kitsaskohtadena tuuakse ülevaates välja vähest innovaatilisust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, probleeme usaldusega valitsuse majanduspoliitika suhtes, aga ka ebapiisavat nõudlust ning väljakutseid oskustööjõu kättesaadavusega.
Ettevõtjate tööstustoodangu prognoosid järgmiseks kolmeks kuuks on positiivsed ning kindlustunne paraneb. Statistikaameti andmetel on tootmine sel aastal kasvanud ning ka eelseisvaks kolmeks kuuks prognoositakse tootmismahu kasvu jätkumist.
Ehituses on kindlustunde indikaator liikunud samuti tõusutrendil, olles nüüd veidi paremas seisus kui aasta varem. Lähemal kolmel kuul hakkab ehitustööde maht vähehaaval suurenema, kuna hooajaliselt on oodata ehitustegevuse kasvu.
Paranemist oodatakse ka jaekaubanduse näitajates, kus järgneva kolme kuu jooksul loodetakse müügi paranemist. Uuringust selgub, et pooled kauplused on seisukohal, et kaupade hinnad järgneva kolme kuu jooksul tõusevad, seejuures toidukauplustest näeb hinnatõusu märtsis ette 70%.
Tarbijate kindlustunne oli 2025. aasta märtsis samal tasemel kui aasta tagasi, viimase kuuga on negatiivsus vähenenud. Kuid siiski 63% peredest hindas 2025. aasta märtsis, et nende pere majanduslik olukord on läinud viimase 12 kuu jooksul halvemaks võrreldes sellega, mis see oli 12 kuud tagasi, 26% märkis sama olukorra püsimist, 10% peredest tõdes olukorra paranemist.
Nii aastases kui ka kuises võrdluses elanike hinnangud Eesti riigi majanduse olukorrale viimase 12 kuu jooksul veidi paranesid. Samuti on tarbijate ootused riigi majandusele järgneva 12 kuu pärast alates jaanuarist iga kuu paranenud. Tarbijate ootuste paranemises peegelduvad majanduskasv 2024. aasta viimases kvartalis, keskmise palga tõus, laenuintresside vähenemine ja töötuse määra stabiilsus.
