Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide septembris antud hinnangul on Eesti majanduse olukord allapoole rahuldavat taset, kuid ilma oluliste muutusteta. Majanduse suurimaks väljakutseks on vähenenud nõudlus ja vähene innovatsioon. Hinnakasv ja inflatsioon on aeglustunud, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on septembris allapoole rahuldavat taset, kuid ootused olukorrale 6 kuu pärast on mõõdukalt positiivsed. Majanduskliimaindeks langes juuniga võrreldes 1,3 punkti ja on nüüd -20,7. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli septembris 79,5 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest, kuid punkti võrra parem kui juunis.
Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel − inflatsioon on 6 kuu pärast madalam.
Uuringust selgus, et Eesti majanduse suurimaks väljakutseks on ebapiisav nõudlus, vähene innovatsioon, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja oskustööjõu puudus. Need on valdkonnad, mida riik toetab läbi EASi ja KredExi tegevuste ning ühendasutus on juba võimaluste piires toetavaid tegevusi tegemas, kus ettevõtete tagasiside põhjal on kõige rohkem praeguses olukorras kasu.
„Ettevõtted vajavad efektiivsemaks toimimiseks digitaliseerimis- ja innovatsiooniteenuseid ning -toetusi. Avanemas on palju uusi teenuseid ja sel nädalalgi avanes uus rakendusuuringute programmi voor. Lisaks toetame uutele turgudele kiiremat laienemist läbi ekspertide kaasamise, enamate visiitide kui ka lisamesside näol ning enam läbi koostöö liitudega. Kapitali kaasamiseks soovime tõsta ekspordilaenu maksimumini ning muuta väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laenukäendust veel kättesaadavamaks ja odavamaks,“ loetles EAS/Kredexi juhatuse liige Liina-Maria Lepik erinevaid ettevõtlust elavdavaid meetmeid.
Lisaks seni täiendatud meetmetele, mille tähelepanu on ekspordil, innovatsioonil ja kapitali kättesaadavusel, on tulemas või analüüsimisel mahukamad lahendused, et leevendada toetuste ja teenuste tingimusi ning finantseerida ettevõtlust ja suuremaid projekte.
„Lisaks kiiretele lahendustele aitavad Eesti majandust pikemas vaates tõusule juhtida innovatsioon ja tööturu nõudlusele vastavate oskustega inimeste olemasolu. Seetõttu on eriti oluline toetada ettevõtete teadus- ja arendustööd, milleks avanevad uuel rahastusperioodil Euroopa Liidu vahendid. Juba järgmisel aastal saame ettevõtlusesse suunata üle 146 miljoni euro,“ lisas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Eesti ettevõtteid mõjutas viimasel poolaastal enim palgasurve, materjalide ja tooraine hinna tõus, laenuintresside tõus, üldise turvatunde ning sise- ja välisnõudluse vähenemine. Kui palgasurve ja turvatunde vähenemine on kogu aasta püsinud valupunktis, siis laenuintresside tõus ning sise- ja välisnõudluse on probleemina kasvavas trendis.
Tööstusvaldkonnas püsib kindlustunde baromeeter miinuspoolel. Ettevõtete kindlustunne on septembris madalam kui 3 kuud tagasi ja aastatagusega võrreldes langenud (septembris −25, juunis −23; 2022. a septembris −10). Ettevõtete prognoosid järgmiseks 3 kuuks on enam-vähem samad, mis 3 kuud tagasi. Nõudlus toodangule on jätkuvalt tavalisest madalamal tasemel ning tootmine liikus langustrendil. Kõikides harudes on ebapiisav nõudlus olulisimaks takistuseks toodangu mahu kasvule. Väliskaubanduse arenguväljavaated on EKI ekspertide hinnangul mõnevõrra halvenenud, kuid vaatamata ootuste nõrgenemisele püsivad siiski positiivsed.
Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel − inflatsioon 6 kuu pärast on madalam. Inflatsiooni tasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2023. aastal 8,7% ja 2024. aastal 3,7%.
Jaekaubanduse kindlustunde indikaator eelmise kvartali lõpuga võrreldes palju ei muutunud ja jääb miinuspoolele, olles halvem kui aasta tagasi. Viimase kolme kuu müüginäitajad oluliselt ei muutunud ja kaubavarudes suuri nihkeid ei toimunud. Jaekaubandust juba pikalt mõjutanud hinnakasv on kaupluste hinnangul raugemas, kuid kaupluste ootus müügi suurenemisele järgmistel kuudel on madal.
Kindlustunne jätkab langustrendi ka teenindussektoris. Teenuste müük jätkas vähenemist ja sama trendi prognoosivad ettevõtted ka eelolevaks kolmeks kuuks. Kõige kindlamalt tunnevad end IT-ettevõtted, suvekuudel elavnes hooajaline nõudlus turismisektoris, hotellidel ja restoranidel, teenuste müügi kasv jätkus ka IT valdkonnas.
„Elanike hinnangul on Eesti majanduse väljavaade halb ning kindlustunnet mõjutavad enim eesootavad maksu- ja laenuintresside tõusud, tööpuuduse kasv ja majanduslangus. Perede majanduslik olukord ei ole paranenud, säästvate perede osakaal veidi suurenes ja ainult säästude või võlgu elavate perede osakaal vähenes,“ tõdes Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
EKI nädala toidukorv maksis septembris 116.28 eurot ning oli 2023. aasta juuni ostukorvist 0,9 protsenti (1 €) odavam. Aasta tagusega võrreldes oli toidukorv 12,1 protsenti (12.56 €) kallim. Septembris võrreldes juuniga odavnesid kõige rohkem juurviljad, kala ja piimasaadused. Mõnevõrra tõusis teraviljasaaduste hind.
