Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo käskkirjaga võeti vastu Rail Balticu Pärnumaa raudtee trassi uus planeering. Eelmise Pärnumaa trassi planeeringu tühistas Riigikohus 2020. aastal osaliselt lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid Rail Balticu mõju trassi kõrvale jäävale Luitemaa linnualale ja kus nüüd uut planeeringulahendust koostatakse.
Rail Balticu Pärnumaa uueks trassiks kaaluti kokku kuute alternatiivset lahendust, hinnates nende keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Nii looduse kui ka inimeste seisukohast parim trass algab Silla külast, edasi kulgeb Vaskrääma küla idaservast ja Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge, kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste külade, Krundiküla idaosas liitub varem planeeritud trassiga Penu külas.
„Planeeringulahendus on saanud tänaseks kooskõlastuse kõigilt asjaomastelt asutustelt,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Rail Balticu projektijuht Eleri Kautlenbach. „Planeeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, millega ministeerium kinnitab, et planeering vastab kehtivatele seadustele, normidele ja muudele nõuetele ning on küps avalikuks väljapanekuks ja aruteludeks,“ täpsustas Kautlenbach.
Rail Balticu eelistatud trassialternatiivile on koostatud planeeringulahendus, mis näeb ette raudtee arendamise põhimõtted, sh keskkonnakaitselised meetmed. Näiteks nähakse ette:
- raudtee ehitamiseks 350 m laiuse trassikoridori. Raudtee projekteerimisel selgitatakse välja, kus selles trassikoridoris raudtee koos kaitsevööndiga täpselt paiknema hakkab. Raudtee maavajadus koos kaitsevööndiga on 66 meetrit.
- Surju (Saarde vald) ja Urissaare (Häädemeeste vald) lähistel kohalikud peatused koos juurdepääsuteedega.
- eritasandilised ristumised veekogude ja teedega, sh perspektiivse Via Baltica Pärnu möödasõiduga. Samuti tingimused maaparandussüsteemide toimimiseks.
- müra leevendusvajadusega alad nii inimeste kui ka lindude kaitseks üleliigse müra eest. Raudtee projekteerimisel töötatakse välja konkreetsed lahendused müra vähendamiseks.
- ökoduktid koos 500 m kaitsevööndiga suurulukite liikumiseks üle raudtee. Lisaks on ette nähtud veekogudega ristumisel läbipääsud väiksematele loomadele. Liikumisteed loomadele on vajalikud rohevõrgustiku sidusese ja toimivuse tagamiseks.
- Rabaküla siduskoridor Luitemaa ja Kikepera-Soomaa metsiseasurkondade sidususe tagamiseks.
- roheline võrgustik Riigikohtu poolt tühistatud Rail Balticu trassikoridoris.
Planeeringus on välja toodud ka keskkonnakaitselised meetmed, hüvitusmeetmed ja hüvitusmeetmeid toetavad meetmed, mis on kohustuslikud järgimiseks.
Planeeringumaterjalide avalik väljapanek ja avalikud arutelud toimuvad selle aasta septembrist novembrini. Materjalidega saavad tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada kõik planeeringust huvitatud inimesed. Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude aegadest teavitatakse eraldi.
Rail Balticu raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid.
Rail Balticu planeerimisprotsessi kohta leiab infot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel maakonnaplaneeringute rubriigis.
Vastavalt 22. juulil allkirjastatud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppele muudeti ministeeriumite vastutusvaldkondi ning ruumiline planeerimine sai senise regionaalministri asemel majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonnaks.
