Majandus- ja taristuminister kinnitas täna korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused, millega jagatakse korteriühistutele 80 miljonit eurot toetust. Uus voor tuleb uuenenud tingimustega, et parandada eluaseme kvaliteeti üle Eesti.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul on tänavune kütteperiood lõppemas ning paras aeg mõelda ette järgmisele talvele. „Elektriturg on kiires muutuses ka praegu ning kindlasti tasub võimalusel investeerida kodude ja kortermajade renoveerimisse ja energiatõhususe parandamisse. Kui kortermaja peab hästi sooja, vähenevad kõigi kodumajapidamiste küttekulud. Kui ühistul pole võimalik tervikrenoveerimist ette võtta, on toetusega võimalik ka vaid küttesüsteemi asendamine energiatõhusamaga,“ rääkis Sikkut.
Toetusega rahastatakse korterelamute terviklikku rekonstrueerimist vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Seekord on eraldi võimalik taotleda toetust ka vaid ahi-, gaasi- või elektriküttel korterelamu kütteseadme asendamiseks taastuvenergial põhineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetust saavad küsida üldjuhul kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud. Küttesüsteemi asendamisel puudub hoone kasutuselevõtmise ajaline piirang.
Toetuse osakaal olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ning ettevõetavatest töödest on 30 kuni 50 protsenti. Toetusmäär on suurem näiteks väiksematel või maapiirkondades asuvatel kortermajadel või kui renoveerimise käigus paigaldatakse majja ka lift. Avanevas taotlusvoorus jagatakse kokku 80 miljonit eurot toetust.
“Toetusraha on rõõmusõnum ka jahenevale ehitusturule, kuna lähiaastatel tehakse energiatõhususe eesmärgil selle eest investeeringuid kokku üle 800 miljoni euro,” lisas Sikkut.
Esialgu on võimalik taotleda toetust tervikrenoveerimisele, kuid tulevikus lisandub ka osalise rekonstrueerimise toetuse võimalus. Tervikrenoveerimise korral tuleb renoveerida ja soojustada fassaad ning katus, vahetada aknad, ehitada ventilatsioonisüsteem ning keskküttesüsteemi olemasolul see renoveerida. Lisaks toetatakse muid energiasäästu ja taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtuga seotud tegevusi, näiteks päikesepaneelide ja päikesekollektorite paigaldamist sooja vee tootmiseks, aga ka elektriauto laadimistaristu rajamist. Toetatavate tegevuste hulka on lisandunud soojavarustuse tagamine elektrikatkestuse korral, luues soojussõlme ümberlülitamise võimaluse välisele elektritoitele.
Toetatakse ka tööde teostamisega seonduvaid vajalikke tegevusi nagu ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemist, tehnilise konsultandi teenuse kasutamist ja omanikujärelevalve teostamist.
Taotlusvooru viib läbi EASi ja KredExi ühendasutus ning voor avaneb aprillis. Rohkem infot selle kohta lisandub lähiajal KredExi kodulehele.
Riik on toetanud korterelamute renoveerimist alates 2009. aastast, selle aja jooksul on rahastust saanud ligi 1400 korteriühistut. Aastatel 2022-2027 suunab riik elamute energiatõhususe suurendamisse ja eluasemekvaliteedi parandamisesse vähemalt 366 miljoni eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest. Renoveerimistegevuse rahastamise kõrval on fookuses uute lahenduste turule toomine. Möödunud aastal käivitati MKMi eestvedamisel üleriigiline teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST, mille eesmärk on tugevdada ehitusvaldkonna osapoolte võimekust vedada järgnevatel aastakümnetel suuremahulist rekonstrueerimistegevust.
