Eelmisel nädalal kiitis Vabariigi Valitsus heaks tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega seoses laieneb vingugaasianduri paigaldamise kohustus eluruumidele, kus ei asu küttegaasiseade, kuid mis on tehnosüsteemi kaudu küttegaasiseadmega seotud.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving selgitas, et kui küttegaasiseade paikneb näiteks keldris ja vingugaasiandur on paigaldatud samuti keldrisse, ei jõua selle signaal eluruumi, kus on inimesed ja seega ei ole vingugaasiandurist abi. „Edaspidi tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast või põlemiskambri tehnilisest lahendusest. Vingugaas võib levida nii tehnosüsteemide, nt ventilatsiooni, korstna, kui ka hoone konstruktsioonide kaudu,“ ütles Talving.
Vingugaasiandur on juba praegu kohustuslik eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.
Eelnõu kohaselt on kohustus paigaldada igale eluruumi üksusele ehk elamule või korterile vähemalt üks andur. Nõudele kehtib üleminekuaeg 1. jaanuarini 2022. aastal, et anda inimestele mõistlik aeg soetada ja paigaldada vingugaasiandurid.
Lisaks tekib kohustus lasta korstnapühkijal puhastada gaasiseadmega ühendatud korstnat ja ühenduslõõri üks kord nelja aasta jooksul ning korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast tuleb teavitada selle valdajat.
„Sellise kohustuse kehtestamise tingis eelkõige vajadus vähendada gaasiseadmetest tulenevate õnnetuste arvu, mis võivad olla põhjustatud korstnate ja lõõride ebapiisavast hooldusest,“ selgitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kaur Kajak.
Käesolev nõue jõustub seaduse vastuvõtmisel Riigikogu poolt.
2018. aastal leidis küttegaasiseadme kasutamise nõuete rikkumise tagajärjel aset 18 õnnetusjuhtumit, milles hukkus 5 inimest. 2018. aastal registreeriti meditsiiniasutustes kokku 228 vingugaasimürgistuse juhtumit.
